Vikipeedia

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond

(Ümber suunatud leheküljelt Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Tartu linnaosakond)

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlik asutus Tartu linnas, mis asus aadressil Vanemuise 19[2].

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond
ENSV RJK Tartu osakonna hoone aastatel 1954–1991 Vanemuise (Aia) tänav 18
Asukoht Riia tänav 85[1]
Vanemuise (Aia) tänav 18, Tartu
Tegevuspiirkond Tartu linn ja Tartu maakond

Asukoht muuda

Eesti NSV RJK Tartu osakonna eellane Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakond alustas tegevust Tartus 1940. aastal Oskar Sõmermaalt natsionaliseeritud hoones Pepleri tänava ja Riia tänava nurgal, nn hallis majas. Hoones Riia maantee 15b asub 2001. aastal Tartu Linnamuuseumi asutatud KGB kongide muuseum.

1954. aastal pärast Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteeks ümbernimetamist tegutses osakond Riia tänav 85[3] ja siis hõivas asutus Eesti Kirjanduse Seltsi maja (Aia) Vanemuise tänaval nr 19. Endine Sõmermaa maja anti üle Tartu rajooni täitevkomiteele, ning varem eeluurimisvanglana kasutusel olnud hoone kelder muudeti arhiivimaterjalide hoidlaks.

 
Hall maja, Pepleri tänava ja Riia tänava nurgal

Juhtkond ja organisatsioon muuda

Ajalugu muuda

Eesti NSV RJK Tartu osakonna eellane Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakond alustas oma tegevust Tartus Oskar Sõmermaalt 1940. aastal natsionaliseeritud hoones. Pärast Nõukogude vägede evakueerimist 17. juulil 1941 algasid Pepleri tänava ja Riia tänava nurgal, Riia tänav 15B asunud endise SARK-i maja aias väljakaevamised, kus vaarikapõõsaste vahel satuti kaevamisjälgedele. Aia keskel, umbes poole meetri sügavusel leiti 2 mehe laipa. Maja õuel, ühekorruselise puumaja keldris avastati veel 4 mehe surnukehad. Ära tunti talunik Osvald Hainoja, insener Boris Klompus, mehaanik Arnold Puusik ja raudteelane Karl Reinlo. Suurem osa "Hallis majas" hukatuid maeti koos Tartu vangla massimõrva ohvritega (193 inimest) Pauluse kalmistu ühishauda. 1942. aasta andmetel mõrvati 320 inimest ja arreteeriti 990. Neist 251 jäi teadmata kadunuks.[10].

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond asus 1940.–1950. aastatel nn Hallis majas, Riia tänav 15b. Aastal 1954 vahetas kohalik Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakonna kontor asupaika ja kolis Vanemuise (Aia) tänav 19.

1941. aasta juuniküüditamine muuda

Vahetult pärast Tartu vallutamist Punaarmee poolt 1944. aasta augustis alustasid linnas tegevust Eesti NSV SARK-i ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Tartu linnaosakonnad.

1949. aasta märtsiküüditamine muuda

  Pikemalt artiklis Märtsiküüditamine Tartumaal

Eesti iseseisvumisprotsess muuda

1988. aastal peeti Tartus Pauluse kalmistul mälestusmiiting 192 mõrvatu haudade juures, kes leiti juulis 1941 Tartu vangla kaevust pärast NSV Liidu Punaarmee taandumist Eestist. Kalmistul moodustati 192 sinisest, mustast ja valgest põlevast küünlast rist.

EPA aulas toimus kodanike ja linnavõimude debatt Raadil asuva sõjaväelennuvälja üle, millele järgnes radikaalsetest loosungitest ja plakatitest kirju rongkäik lagunenud Raadi mõisa juurde, kus varem oli asunud Eesti Rahva Muuseum ja tollal asus Nõukogude lennuväe ladu. Sõjaväe territooriumi piiravate okastraattõkete juures toimus miiting.

Tartu KGB liikmeid jätkus kõrgel tasemel kõigile üritustele surnuaia-ekskursioonist 14. aprillil (alampolkovnik Vooremaa) loengute ja kinoseanssideni (Albert Gektor, Lemmik Lehtmets, Kozlov, Lartsev, Anti Talur jt).

Tartu RJK hindas oma teeneid muinsuskaitseliikumises isegi nii suureks, et KGB ülem A. Talur pidas õigustatuks Eesti Muinsuskaitse Seltsi reservist pääsmeid taotleda.[11]

Tartu RJK hoone võeti üle 26. augustil 1991. Jüri Adams, Jüri Estam, Viktor Korrovits, Viktor Niitsoo ja Lagle Parek sundisid RJK töötajad majast lahkuma ja pitseerisid ruumid. Maja asus valvama Kaitseliit, hiljem tuli appi ka politsei[12]. Samal päeval võttis Edgar Savisaare valitsus vastu määruse, millega peatati Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevus Eestis.

Viited muuda

  1. ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466
  2. ↑ "Tartu linn". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2012. Vaadatud 14. oktoobril 2009.
  3. ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466
  4. ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 460
  5. ↑ Peeter Väljas, Etüüde Tartu kunstnikkonnast, Tuna 1999/1
  6. ↑ Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad Jaak Pihlau, Tuna 2003/1
  7. ↑ 7,0 7,1 04.04.2006 teadaanne nr 752
  8. ↑ 04.04.2006 teadaanne nr 673
  9. ↑ 04.04.2006 teadaanne nr 479
  10. ↑ KGB kongide muuseum Tartus
  11. ↑ "TARTU MUINSUSKAITSEPÄEVAD". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2014. Vaadatud 14. oktoobril 2009.
  12. ↑ Tartu KGB hoone võeti iile 26. augustil 1991., Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 26 märts 1993

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_NSV_Riikliku_Julgeoleku_Komitee_Tartu_osakond&oldid=6450356"