Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon loodi 1940. aasta sügisel, peatselt pärast Eesti okupeerimist. Organisatsioon oli osa üleliiduisest pioneeriorganisatsioonist.

Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal, kui Eesti taas iseseisvus.

StruktuurRedigeeri

Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni struktuur, sümboolika ja reeglistik olid samasugused kui kogu ülejäänud NSV Liidu pioneeriorganisatsioonidel.

Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni tööd juhtis Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu.

Eesti NSV pioneeriorganisatsioon jagunes rajoonide ja linnade pioneeriorganisatsioonideks, mis omakorda jagunesid malevateks ja malevad rühmadeks.

Pioneerimalevasse kuulusid ühe kooli pioneerid, kes valisid endale malevanõukogu ja esimehe. Koolis tegeles pioneeride juhendamisega tavaliselt õpetaja, kes oli vanempioneerijuht.

Pioneerirühma moodustasid ühe klassi pioneerid, kes omakorda jaotati pioneerisalkadeks. Salkadel oli salgajuht ja rühmadel rühmanõukogu.

Pioneeride vorm ja sümboolikaRedigeeri

Vormi juurde kuulusid valge või sinine pluus, punane kaelarätt ning V. I. Lenini portreega rinnamärk, mille all oli pioneeride venekeelne deviis "Всегда готов!" (eesti keeles "Alati valmis!").

PropagandaRedigeeri

1940. aasta oktoobris alustati pioneeride oma ajakirja Pioneer väljaandmist. Ajakirja kõrval oli Eesti pioneeridel ka ajaleht Säde.

1986–1991 ilmus venekeelne rööpleht Iskra.

Eesti pioneerilaagridRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Naine (1947) 3: 68.
  2. ENE (1974) 6: 129.