Noorteorganisatsioon
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2018) |
Noorteorganisatsioon (ka noorteühendus, noorteühing, noorteliikumine) on ühiskondlik organisatsioon, mille liikmete enamuse moodustavad noored ning mille eesmärk on realiseerida ühistegevuste kaudu noorte huvisid ja eesmärke.
Noorteühendus on noortekooslus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine, noorte vaba aja sisustamine või muu noorte ühistegevus, olenemata selle juriidilisest vormist. Noorteühendused võivad olla nii mittetulundusühingud, seltsingud kui ka mitteformaalsed noorterühmad[1] ning panustada nii noortepoliitikasse kui noorsootöösse.
Noorteühing on üks noorteühenduste alamliikidest ehk mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored (vanuses 7–26 eluaastat) ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine[2]. Ka noorteühingud võivad panustada nii noortepoliitikasse kui noorsootöösse.
EesmärkRedigeeri
Noorteorganisatsioonide eesmärk on üldjuhul aidata noorsootöö meetodeid kasutades kaasa noorte vabatahtlike liikmete täisealiseks kasvamisele, arendada noori, organiseerida neid huvitavaid tegevusi ja esindada noorte huve. Organisatsiooni eesmärk võib olla ka kasvatada ja arendada vabatahtlikku järelkasvu kindlale valdkonnale (näiteks tehnika, merendus, lennundus, pääste, kaitse) või täiskasvanute organisatsioonile.
Kirjeldus ja tegevusRedigeeri
Noortena käsitletakse üle maailma tavaliselt kuni 30-aastasi (Eestis kuni 26-aastasi), mõnikord aga lihtsalt alaealisi. Tavapärase noorteorganisatsiooni iseärasus võrreldes muude noortetegevuste, noortekeskuste, spordiasutuste, huvikoolide või programmidega on noorte liikmete endi pidev osalemine organisatsiooni tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel.
Noorteorganisatsiooni liik või osa võib olla ka lasteorganisatsioon. Lapseealiseks nimetatakse Eesti kohtupraktika põhjal alla 14-aastast. Suurtes ja laia vanusevahemikuga noorteorganisatsioonides korraldatakse sageli kuni 12–14 a vanuste ja neist vanemate tegevusi eraldi, neid vanuserühmi ka nimetatakse erinevalt. Näiteks skautluses skaudid ja hundud, pioneeriorganisatsioonis pioneerid ja oktoobrilapsed, Hitlerjugendis Hitlerjugend ja Jungvolk jm.
Noorteorganisatsiooni tegevust võib toetada või kureerida täiskasvanutest koosnev sarnase eesmärgiga organisatsioon. Näiteks erakond või kirik, samuti kaitseliit.
Totalitarismi vaimus järelkasvu kasvatamiseks mõeldud suurte riiklike noorteorganisatsioonide (näiteks pioneeriorganisatsioon, Hitlerjugend) liikmesus on tehtud nende riikide koolinoortele praktiliselt sunduslikuks. Ühtlasi on neis riikides tavaliselt erinevate juriidiliste võtetega keelustatud muude noorteorganisatsioonide tegevus.
Eesti noorteorganisatsiooneRedigeeri
- Noorteühing Eesti 4H
- Eesti Noorte Punane Rist
- Eesti Skautide Ühing
- Eesti Reformierakonna Noortekogu
- Eesti Keskerakonna Noortekogu
- Noored Kotkad
- Noored Sotsiaaldemokraadid
- BEST-Estonia
- Eesti Gaidide Liit
- EstYES
- Euroopa Maja
- Kodutütred
- MTÜ Avatud Vabariik
- Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing
- Noorteühendus ELO
- Tallinna linna noortevolikogu
- Tartu Noortevolikogu
- Tegusad Eesti Noored
- YFU Eesti
Suuremaid Eesti noorteorganisatsioone 1930-ndate lõpulRedigeeri
- Noored Kotkad - 20 000 liiget
- Kodutütred - 20 000 liiget
- Eesti Noorte Punane Rist - 15 000 liiget
- Lootusring - 15 000 liiget
- Ülemaailmne Eesti Noorsoo ühendus - 10 000 liiget
- Ülemaaline Maanoorte Ühendus - 7 000 liiget
- Noorte Meeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing - kokku 6 000 liiget
- Kristlik Noorsootöösekretariaat - 5 000 liiget
- Eesti Skautide Malev - 7 000 liiget
- Eesti Gaidide Malev - 3 000 liiget[3]
Kõigi registreeritud noorteorganisatsioonide patroon oli president Konstantin Päts ja peavanem kindral Johan Laidoner. Riiklik pea-noortejuht oli Johannes Vellerind Haridusministeeriumis.