Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab Eestis tegutsevaid noorteühendusi ja osaluskogusid.
![]() | |
Lühend | ENL |
---|---|
Asutatud | 2002 |
Peakorter | Estonia pst 5a |
Liikmeid | 38 (kandidaatliikmetega 61) |
Esimees | Kaarel Taimla |
Aseesimees | Helene Kristine Viita |
ENLi peamised eesmärgid on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas.
ENL osaleb töögruppides, komisjonides ja nõuandvates kogudes, seistes noorte huvide eest ning esindades aktiivsete noorteühendustesse kuuluvate noorte arvamust. ENL on arendanud noorsootöö valdkonda erinevatel tasanditel alates noori puudutavate uuringute tegemisest, maakondlike noortekogude ja kohaliku tasandi noorte osaluskogude projektist ning näiteks noorsootöö andmebaasi loomisega.[1]
Organisatsiooni ajalugu
muudaEhkki Eesti Noorteühenduste Liit asutati 2002. aastal, sai katusorganisatsiooni loomise lugu oma alguse juba 2001. aasta aprillis, kui tegutsemist alustas Eesti Noorteühenduste Koostööprojekt, mille eesmärgiks sai soodustada Eesti noorteühenduste vahelist koostööd. Projekti eestvedajaks oli Eesti Üliõpilaskondade Liit, kes on ENLi hea koostööpartner tänaseni.
19. mail 2002 toimus Tallinnas Inglise Kolledžis Eesti Noorteühenduste Liidu asutav kogu, kus asutamislepingu allkirjastasid 25 noorteühenduse esindajat. Vastu võeti ka organisatsiooni põhikiri, milles organisatsiooni eesmärkidena nimetati oma liikmesorganisatsioonidele eestkoste pakkumist, noorteorganisatsioonide omavahelise koostöö tihendamist ning noorte omaalgatuse soodustamist ühiskonnas.[1]
Struktuur
muudaÜldkoosolek
muudaENLi kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis võtab vastu otsuseid kõikides ENLiga seotud küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud ENLi teiste organite pädevusse.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
- juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine, valimine ja tagasikutsumine;
- ENLi teiste organisatsioonidega ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine;
- ENLi majandusaasta, juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni aruannete, arengukava, tegevuskava, eelarve ning kodukorra kinnitamine;
- prioriteetsete valdkondade kinnitamine;
- põhikirja ja eesmärkide kinnitamine ning muutmine (vaja on 2/3 häälteenamust);
- liikmemaksu suuruse ja selle maksmise korra kehtestamine;
- muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.[2]
Nõukogu
muudaNõukogu pädevusse kuulub:
- enne üldkoosolekule esitamist juhatuse koostatud majandusaasta aruande, tegevuskava, eelarve ja arengukava heakskiitmine;
- juhatuse liikmetega lepingute allkirjastamise korraldamine;
- ENLi organite nõustamine vastavalt oma kompetentsile.[2]
Juhatus
muudaENLi juhatus on kahe- kuni viieliikmeline. Esimehe ja aseesimehed valib üldkoosolek kaheks aastaks.
Juhatuse pädevusse kuulub:
- ENLi igapäevase töö koordineerimine, juhtimine ja korraldamine;
- ümarlaudade, töögruppide ja nende juhtide kinnitamine;
- ENLi esindajate volitamine;
- ENLi tegevuskava ja aastaeelarve väljatöötamine;
- ENLi liikmete arvestuse korraldamine;
- ENLi personalitöö korraldamine;
- ENLile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade omamise, võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud tehinguteks.[2]
Praegune ENLi tegevbüroo koosneb 4 töötajast:
- huvikaitsespetsialist
- kommunikatsiooni spetsialist
- osalusprogrammi juht
- noorte osaluse spetsialist
Liikmed
muudaENLi liikmed[4] on noorte huvides tegutsevad noorteorganisatsioonid (noorteühingud ning -kogud). ENLi liikmete staatused on täis- ja toetajaliige. Mittetulundusühingute seaduse tõttu loetakse ENLi liikmeks ainult täisliikme staatuse omandanud organistatsiooni.
Täisliikmed | Toetajaliikmed |
---|---|
AEGEE-Tartu | Ametiühingute keskliidu noortekomisjon |
Avatud Vabariik | Annelinna Lastekeskus Öökull |
BEST-Estonia | Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts |
Bioteaduste Üliõpilaste Selts | Eesti Hambaarstiüliõpilaste Liit |
EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus | Eesti Kirjanike Liidu Noored |
Eesti 4H | Eesti Reformierakonna Noortekogu |
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts | Fridays For Future |
Eesti Gaidide Liit | JCI Estonia |
Eesti Keskerakonna Noortekogu | Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R |
Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon | Noorteühing Compass |
Eesti Noorte Tantsu Ühing | Parempoolsed Noored |
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine | Pärnumaa Noortekogu |
Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus | Tallinna linna noortevolikogu |
Eesti Skautide Ühing | TalTechi Vesinikuorganisatsioon |
Eesti Väitlusselts | Tartu Linna Noortevolikogu |
Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit | VitaTiim MTÜ |
EGEA-Tartu | VVV |
Elsa Estonia | Võrumaa noortekogu |
Erasmus Student Network Estonia | Young Jewish Experience |
Isamaa Noorteühendus ResPublica | |
JA Alumni Estonia | |
JJ-Street Dance Company (Urban Style) | |
Juvente | |
MTÜ Auh | |
Noor Eesti 200 | |
Noored Rohelised | |
Noored Sotsiaaldemokraadid | |
Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit | |
Noorteühendus ELO | |
Progressiivne Liikumine | |
Sillamäe Lastekaitse Ühing | |
Tartu Ülikooli Rohuteaduse Selts | |
Tartumaa Noortekogu | |
Youth Club Active | |
YFU Eesti |
Noortepoliitilised eesmärgid
muudaENLi seisukohtade kujundamise aluseks on mais 2016 kinnitatud Noortepoliitika Platvorm.[5] Platvorm koosneb kolmeteistkümnest teemablokist ning esitab ENLi liikmeskonna ettepanekud probleemküsimuste lahendamiseks.
2007. aastal seadis ENLi liikmeskond eesmärgiks langetada kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 16. eluaastale, millest kujunes ENLi ning Eesti kodanikuühiskonna üks edulugudest. Lobitöö tulemusel muutis Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt 2015. ja 2016. aastal põhiseadust ning langetas seeläbi valimisiga KOV valimistel. Tegu oli esimese põhiseaduse muutmisega Eesti Vabariigi ajaloos, mida initsieeris kodanikuühiskonna organisatsioon.
ENLi liikmeskonna prioriteetsemad noortepoliitilised eesmärgid seostuvad stabiilse rahastuse tagamisega noorteühingutele, võrdse ligipääsuga haridusele, huvitegevusele ning tööturule sõltumata sealjuures erivajadustest, elukohast või teistest eripäradest ja osalusvõimaluste tagamise ning noorte osaluse tunnustamisega kõikidel tasanditel.
Eesmärkide saavutamiseks tehakse sisulist koostööd strateegiliste partneritega, võetakse osa komisjonide ja nõukogude tööst ning antakse tagasisidet ja sisendit noori puudutavatele seaduseelnõudele.
Aastaringsed tegevused
muudaENL korraldab noorte osalust toetavaid kampaaniaid ja projekte, ning on esindatud mitmetes nõukodades ja otsustuskogudes, mis tegelevad noortevaldkonna probleemidega Eestis. Liikmeskonda arendavad suurkoolitused Kevadseminar, Suvekool, Sügisseminar ning Talveakadeemia. ENL tunnustab oma liikmete häid ettevõtmisi parima noorteprojekti auhinnaga ning valib igal aastal ka Kõige Nooremat, Aasta Tegijat, noortesõbralikemat väljaannet ja ajakirjanikku, et tunnustada nii ENLi kui ka noortevaldkonda oluliselt panustanud inimesi ja organisatsioone. ENL räägib aktiivselt kaasa noori ja noorteorganisatsioone puudutava seadusandluse kujundamisel, seisab noorteorganisatsioonide suurema ja läbipaistvama rahastamise eest ning arendab liikmesorganisatsioone erinevate koolitusprogrammide läbiviimisega. ENL on ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liige ja Eesti Koostöö Kogu harta osaline.[1]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Organisatsioonist
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Eesti Noorteühenduste Liidu põhikiri" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017. Vaadatud 22. novembril 2017.
- ↑ "Eesti Noorteühenduste Liidu tiim".
- ↑ http://enl.ee/liikmed/
- ↑ http://enl.ee//wp-content/uploads/2017/09/Noortepoliitika_Platvorm_kinnitatud_15.05.2016.pdf