Aumeistri kihelkond

Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Aumeistri kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Ajalugu

Aumeistri kihelkond kuulus kuni 1783. aastani Võnnu kreisi. Venemaa keisrinna Katariina II otsusega 3. juulil 1783 moodustati Riia ja Võnnu kreisi osadest Riia asehaldurkonna Valga kreis, mille koosseisu liideti ka Aumeistri kihelkond. Pärast asehalduskorra likvideerimist 1796. aastal jäi kihelkond Liivimaa kubermangu ja Valga kreisi koosseisu.

Sealne kirik hävis Teise maailmasõja lahingutes aastal 1944. Tänapäeval kihelkonna aladel oma luteri kogudust ei ole.

Aumeistri kihelkonna mõisad

• Aumeistri (Serben Pastorat) kirikumõis
• Aumeisteri, ka Cirgaļi (Serben, varem Hofmeistershof) rüütlimõis
• Loberģi (Blumbergshof) rüütlimõis
• Zaķi (Augustenthal) rüütlimõis

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 375 [1].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 270-274 [2].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 165-167 [3].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.