BTR-60

(Ümber suunatud leheküljelt BTR-60P)

BTR-60

BTR-60PB

Põhilised taktikalis-tehnilised andmed (BTR-60PB)
Pikkus 7,6 m
Laius 2,8  m
Kõrgus 2,4  m
Kaal üle 10,2  t
Kiirus maastikul 50 km/h
maanteel 80 km/h
vees 9 km/h
Käiguvaru maanteel 500 km
Suurtükk
Kuulipildujad 14,5 mm kuulipilduja NSVT
7,62 mm kuulipilduja PKT
Soomus 5...11 mm
Mootor 2 × GAZ-40P
Mootori võimsus 2 × 90 hj
Meeskond 2+8 inimest

BTR-60 (БТР-60 – бронетранспортёр 60BroneTRansportjor) on Nõukogude Liidus välja töötatud ja seeriaviisiliselt valmistatud soomustransportöör. Seda loetakse esimeseks Nõukogude Liidu õnnestunud seeriamasinaks maailma seda tüüpi soomukite seas.

Taktikalis-tehnilised andmed (BTR-60PB) muuda

Massiandmed ja mõõtmed muuda

 
  • Täismass: 10,2 t
  • Pikkus: 7,56 m
  • Laius: 2,83 m
  • Kõrgus: 2,42 m
  • Kliirens: 0,475 m

Kaitstus muuda

Soomus

  • Esiosa: 7–11 mm
  • Küljed: 7 mm
  • Tagaosa: 5–7 mm
  • Katus: 7 mm
  • Põhi: 5 mm
  • Torn: 7 mm

Ülerõhuga filterventilatsioonisüsteem

Relvastus muuda

Kuulipilduja KPVT

Kuulipilduja PKT (PKB)

  • Kaliiber: 7,62 mm
  • Laskemoonavaru: 2000 padrunit
  • Efektiivne sihtimiskaugus: 800 m

Liikuvus muuda

Mootor

  • Tüüp: vedelikjahutusega bensiinimootor GAZ-40P (x2)
  • Silindrite arv ja asetus: 6, rida
  • Võimsus: 90 hj (x2)
  • Kaalu-võimsuse suhe: 17,6 hj/t
  • Kütusepaakide maht: 290 l
  • Kütusekulu: 58 l/100 km

Kiirus

Läbivus maastikul

  • Tõusunurk: 30°
  • Ületatav aste: 0,5 m
  • Ületatav kraav: 2 m

Kirjeldus muuda

Põhivariandid muuda

 
BTR-60PB avatud veepaiskuri kattega
 
BTR-60PB esiosa sisevaade
  • BTR-60P – algversioon pealt avatud soomuskorpusega, 7,62 mm kuulipildujaga; dessantmeeskond 14 jalaväelast
  • BTR-60PA – korpust täiendati soomuslaega ja uus 7,62 mm kuulipilduja; dessantmeeskond 12 jalaväelast
  • BTR-60PA1 – uuendatud mootori agregaate, käigukasti ja sideseadmeid
  • BTR-60PB – lisatud soomus-pöördtorn 14,5 mm kuulipildujaga KPVT ja 7,62 mm kuulipildujaga PKT, samuti tehtud mõningaid muid uuendusi; dessantmeeskond 8 jalaväelast (üks jalaväe jagu)

Kere muuda

BTR-60 on neljateljeline amfiibne soomustransportöör. Kere jaguneb: kuulipildujatorn, dessandi(meeskonna)osa ja mootoriosa. Kõik soomusplaadid on soomuse vastupidavuse suurendamiseks paigaldatud nurga all, mis suunab kuule rikošetile. Kaalu huvides oli BTR-i soomus siiski võrdlemisi õhuke ja nõrk. Esimesel BTR-sarjal oli soomuskorpus pealt avatud ja kaetud ainult presendiga, puudus ka kuulipildujatorn, kõik see vähendas meeskonna kaitstust just linnalahingutes. Soomuse lisamisega ka korpuse varem avatud kohale sai soomuki siseruumi hermetiseerida, ühtlasi paigaldati ka soomuki siseõhu filtersüsteem.

Pealt avatud korpusega BTR-i algversioonil oli dessantmeeskonnale 14 kohta, pärast soomuskorpuse katmist soomusega ka pealtpoolt, vähenes istekohti 12-ni. Soomusega ülevaltpoolt kaetud masinale jäi dessantruumis 1 kahekohaline ja 3 kolmekohalist pinki. Mudelile BTR-60PB jäi 8 kohta – 2 kolmekohalist pinki + 2 üksikut pinki eespool. Dessantruumist väljumisluugid on soomuskorpuse ülemise osa külgedel, mis teeb meeskonnale sisenemise ja väljumise raskemaks.

Jõuseade ja veermik muuda

Kuna piisavalt vastupidavat ja võimsatat mootorit soomuki valmistamise ajal polnud võtta, sai BTR-60 korraga kaks veoauto GAZ-51 forsseeritud 90 hj mootorit. Vasakpoolne mootor käitab 2. ja 4. silda, parempoolne 1. ja 3. silda. Vastavalt on ka 2 eraldi käigukasti. 2 mootori sünkroonimise raskused (eriti karburaatorite reguleerimine) on BTR-60 märgatavaks probleemiks. Kui üks mootoritest annab väiksema/suurema jõu, toimub ülekuumenemine. Positiivsena on võimalik soomukiga jätkata liikumist ka ühe mootori seiskumisel ja kuni 60 km/h (maanteel).

Veermik on konstrueeritud torsioonvedrustusel ja võimaldab jätkata liikumist ka pärast 2 ratta täielikku kaotust. Lisaks on 1., 2. ja 4. teljel ka hüdraulilised amortisaatorid. Rehvide siserõhk on sõidu ajal reguleeritav kompressori abil, mis suurendas BTR-i läbivust maastikul. Vees liikumiseks on BTR-i korpuse tagaosas luukidega kaetav sõukruviga veepaiskur-turbiin, mida käitab soomuki mootor.

Ajalugu muuda

Väljatöötamine ja tootmine muuda

Kuni 1960. aastateni oli Nõukogude Armee põhiliseks jalaväe soomustatud transpordivahendiks veoauto ZIS-151 baasil ehitatud soomusauto BTR-152. Kuigi masin oli üldjoontes hea, tekkis külma sõja tingimustes vajadus märgatavalt parema soomuki arendamiseks, sellise, mis suudaks ületada ka kraave ja järgneda paremini tankidele. Lisaks sooviti amfiibset soomukit. Kuna BTR-152 arendamine ei andnud piisavaid tulemusi alustati 1956. aastal uue soomuki – GAZ-59 ehk BTRP (бронированное транспортное средство плавающее) projekteerimist. Esimene prototüüp valmis 1958. Raskusi oli BTR-ile mootori leidmisega. 90-hj mootor GAZ-40P osutus liiga nõrgaks, 205-hj JaAZ-206B aga tegi soomuki tagaosa liiga raskeks. Lõpuks otsustati kasutada korraga kahte mootorit GAZ-4P. Masin võeti nime all BTR-60P (P – plavajuštšii – 'ujuv') relvastusse 1959. aastal.

 
USA sõdurite operatsioonil Urgent Fury hävitatud BTR-60PB-d Grenadal

BTR-i seeriatootmine algas Gorki Autotehases 1960. aastal. Varsti ilmnesid BTR-i ülalt katmata soomuskorpuse puudused. Õppetunde oli saadud juba 1956. aasta Ungari ülestõusu mahasurumisel, kus tänavalahingutes kiputi kaotama samuti ülalt avatud korpusega soomukeid BTR-152 majade akendest ülevalt soomusautodesse heidetud süütepudelite tõttu. Soomuki korpus sai luukidega soomuslae. Uus versioon BTR-60PA vahetas vanema tootmises välja 1963. aasta alates. Peagi valmistati ka täiustatud mootoritega ja raadiosidevahenditega versioon BTR-60PA1. Ka selle masina tootmisvahemik jäi lühikeseks. Nimelt otsustati seekord parandada BTR-i relvastust. 7,62 mm kuulipilduja asendati samal ajal luuresoomuki BRDM-2-el rakendatava soomustorniga, kus paiknesid 14,5 mm ja 7,62 mm kuulipilduja. Uus versioon sai nimeks BTR-60PB ning osutus edukaks ja õigustatud soomukiks, mida toodeti massiliselt aastatel 1966–1976, mil mindi üle juba järgmise soomuki – BTR-70 tootmisele. Vähemal määral jätkati BTR-60 valmistamist (ilmselt eriotstarbelised modifikatsioonid) tegelikult kuni 1987. aastani. Kokku on Nõukogude Liidus toodetud hinnanguliselt üle 10 000 BTR-60. Täpne toodanguarv ei ole teada.

Kasutus relvakonfliktides muuda

 
Mahajäetud BTR-60PB Afganistani külas

Esimest korda kasutati BTR-60 Tšehhoslovakkia konfliktis 1968. aastal, kus need reaalses relvakokkupõrkes küll ei osalenud. 1969. aastal rakendati BTR-60PB Damanski saarel Vene-Hiina relvakonfliktis, kus näitasid üles nii positiivseid, kui negatiivseid omadusi. Nõukogude Liidu – Afganistani sõjas kasutati BTR-60 esialgu massiliselt, sest Kesk-Aasia sõjaväeringkonnas ei olnud modernsemaid soomukeid. Afganistani sõjas ilmnesid mägedes probleemid mootoritega ja kuulipilduja raua liiga väikese tõstenurgaga, mis takistas tulistamist kõrgematele mäekülgedele. Masin pidas oma aja kohta rahuldavalt vastu tankitõrjemiini plahvatusele, kuid oli nõrk isevalmistatud lõhkekehade lähedase plahvatuse vastu. Masina keskmiselt 7 mm soomus kaitses ainult kuulide ja kildude eest, aga lähedalt võis ka tavaline automaatpüssi kuul masina küljesoomusest läbi lüüa. Lisaks oli BTR-60l mootorid paigaldatud soomuki turvalisemasse tagaossa, erinevalt Lääne soomukitest, mille mootorid olid esiosas. Seega jäi BTR meeskondadele väljapääsuks masina keskosa, mistõttu ülaluukide kaudu end päästvad sõdurid olid heaks sihtmärgiks vaenlasele.[1] Hoolimata uute soomukimudelite ilmumisest, kasutati BTR-60-t veel Gruusia-Abhaasia sõjas, Dnestri relvakonfliktis ja vähesel määral 1. Tšetšeenia sõjas. 1990. keskpaigast võeti masinad Venemaal aktiivsest kasutusest maha.

Kuna BTR-60 eksporditi massiliselt Nõukogude Liidu sõbralikesse riikidesse, on seda kasutatud paljudes relvakonfliktides, kus neid soomukeid hävitati hulganisti. Peamiseks põhjuseks oli enamasti BTR-60-l kasutatud bensiinimootor (lääne soomukitel kasutati diiselmootoreid), mille kütus põleb paremini kui diiselmootori kütus.

Kasutus relvajõududes muuda

Tänapäeval on BTR-60 säilinud kõigest hoolimata mõnekümne riigi relvastuses, sealhulgas ka Venemaal. Peamiselt Kolmanda Maailma riikides on siiani relvastuses mõni tuhat seda tüüpi masinat. Vähesel määral on BTR-60 veel ka Euroopa endise idabloki riikide relvastuses, kuid on sageli aktiivsest kasutusest maha võetud.

BTR-60PB Eesti kaitsejõududes muuda

1990. aastate algul õnnestus Eesti sõjaväelastel ja kaitseliitlastel lahkuvalt Vene armeelt üle võtta vähemalt 5–6 BTR-60, neist 1 sidesoomuk BTR-60PU. Aktiivsemalt kasutati ühte BTR-i 1990. aastail Kaitseväe Lahingukooli väljaõppes ja vähemal määral on kasutatud üksikuid Kaitseliidus. Osa soomukitest BTR-60 on leidnud oma lõpu polügoonil laskemärkidena. Nüüdisajaks on enamik masinad aktiivsest kasutusest eemaldatud. Lisaks sõjaväeotstarbelistele on olnud üks ümberehitatud BTR-60 kasutusel Päästeameti Tallinna Üksik-Päästekompaniis.

Kolm BTR-60-t, sealhulgas ka Päästeameti oma, asub tänapäeval muuseumides ning 2 on ilmselt erakätes (ja sõidukorras).

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Tehnikamaailm 8/2002, lk 48

Välislingid muuda