August-Eduard Masing
August-Eduard Masing (28. juuli 1884 Rapla kihelkond – 1938? Vologda, Venemaa)[1] oli mõisavalitseja, ettevõtja Venemaal ja eesti vaimulik Venemaal.
August Masing sündis Rapla lähedal Sõerumaa talus. Ta siirdus noore mehena Kose kihelkonda Ojasoo mõisavalitsejaks. Aastal 1910 kolis ta abikaasaga Venemaale Gattšina lähedale Uus-Ondrova külla, kus ta ostis saeveski.
Revolutsioonikeerises tulid paljud eestlased Eestisse. Ka Masingu perekonnal oli see võimalus, kuid vara kaasa võtta ei tohtinud. 1920. aastate alguses ei osatud ka arvata, kui raskeks vähemusrahvuste olukord Venemaal tegelikult kujuneb. Masing pöördus tõsisemalt usu poole pärast õnnetust teise tütre Hiljaga, kes jäi eluajaks vigaseks, kuid suutis sellele vaatamata elus suurepäraselt hakkama saada ja teisigi aidata.
Tollal oli kiriku üks suuremaid probleeme kaadrinappus. Oli vaid kolm akadeemilise haridusega pastorit: piiskop Oskar Palsa, Aleksander Jürgenson ja Leo Schultz. Seetõttu otsustati pühitseda ametisse abipastorid. 1921. aasta lõpus said selle loa August Masing ja J. Oberschneider.
1920. aastatel teenis August Masing Teškovo, Gubanitsõ (Kupanitsa), Žerebrjatski (Sereptta), Koporski (Koporje, Kaprio), Novoselski (Novasolka) ja Novoniskovitski kogudusi.
1929. aastast alustas Nõukogude võim kogudusekirikute sulgemise kampaaniat. Näiteks suleti aastal 1926 eesti-rootsi-soome Kroonlinna Nikolause kirik. Kuid see oli kinnises linnas, mis elas oma reeglite järgi. Nüüd kerkis oht kõigi eesti kirikute, sealhulgas ka Leningradis asuva Jaani kiriku kohale. 30. augustil 1931 Jaani kirik suleti. 1929. aastal suleti Pustoperža külas Pihkva ringkonnas eesti kogudus. 1928. aasta lõpus saadeti oma kogudusest Domkino asulast välja abipastor Rudolf Raudmund.
Raskeima hoobi eesti koguduste pihta andis kollektiivne süüasi 1930. aastast, milles peasüüdistatavaks oli pastor August Masing. Ta arreteeriti juba 1928. aastal, kuid pärast seitsmenädalalist viibimist eeluurimisvanglas ta vabastati. 1930. aasta algul kutsuti ta pastoriks Leningradi Jaani kirikusse ning ta kavatses 15. veebruarist seal teenima asuda. Kuna Masingul ei õnnestunud saada elamisluba, siis sõitis ta 8. veebruaril Ondrovo külast linna lähedal asuvasse korterisse Peterhofi, kus ta 11. veebruaril ootamatult arreteeriti. Järgmisel päeval arreteeriti ka pastori abikaasa Olga.
Väidetavaks ajendiks oli August Masingu allumatus saekaatri konfiskeerimise otsusele, ehkki Masing polnud seda otsust üldse kätte saanud. Tegelik põhjus oli selles, et võimud püüdsid teda mitte lubada teda teenima Jaani kirikusse.[viide?] 9 süüdistatavat mõistis OGPU Täievolilise Esinduse Troika Leningradi sõjaväeringkonnas 1. novembril 1930 süüdi. August Masingule mõisteti 10 aastat koonduslaagrit, aga Olga Masingule 3 aastat koonduslaagrit, millest ta kandis tegelikult ära 9 kuud.
Kui August Masing 1937. aastal vabanes, tuli ta oma pere juurde Vologdasse, kus elas ka teisi eestlasi. Koos saadi olla vaid 9 kuud, kui ühel ööl jaanuaris 1938 arreteeriti August ja Olga Masing uuesti. Formaalseks põhjuseks see, et August Masing oli matnud ühe tuttava, kuigi ta olevat andnud lubaduse vaimulikke talitusi mitte toimetada. August Masingule määrati kõrgeim karistusmäär – surmanuhtlus, mis mõne päeva pärast ka täide viidi.
Isiklikku muuda
August Masing abiellus aastal 1908 Valtu kooliõpetaja tütre Olga-Henriette-Auguste Väliga, kelle ema oli Preisimaalt Eestisse elama tulnud sakslanna. Neil oli neli tütart.