Arutelu:Venemaa Keisririik

See peaks olema Venemaa keisririik või Venemaa Keisririik. Andres 8. september 2008, kell 16:36 (UTC)

Viimane valitseja Nikolai II oli ju Imperaator ja riikki oli ju Impeerium8. september 2008, kell 17:17 (UTC)

Nikolai II oli keiser. Imperaator ongi eesti keeles keiser.--WooteleF 8. september 2008, kell 17:24 (UTC)

See on väga vaieldav. Eesti keeles ei kasuta me selle tiitli vastena tavapäraselt mitte "imperaator", vaid "keiser". Need sõnad on samatähenduslikud, aga meie traditsioon eeldab "keisri" ja vastavalt ka "keisririigi" kasutamist. -- Toomas 8. september 2008, kell 17:27 (UTC)

Wootele jõudis vastamisega minust ette. -- Toomas 8. september 2008, kell 17:27 (UTC)

Vaidlustes selgub tõde....

Milleks need nimed seal struktuurides? Kõik need inimesed töötasid seal vaid mingitel kindlatel ajahetkedel. Üleüldse on kogu see ülesehitus üsna segane.--WooteleF 22. oktoober 2008, kell 09:46 (UTC)

Eestimaa kubermangude loetelus on kasutatud Asehaldurkorraaegseid nimetusi kuid sell juhul on sealt puudu Paldiski maakond. Mitteasehaldurkorra ajal olid enne ja pärast Läänemaa Harjumaa.

---

Las haldusjaotus jääb siia. Omaette artikli võib sellegipoolest teha. Andres 8. november 2008, kell 16:11 (UTC)

Kas pikaks ja lohisevaks ei lähe? Isiklikult imponeerib Kolmanda Riigi artikkli ülesehitus selge ja mõistetav.. kas on aja jooksul välja kujunenud praktika(mall) riikide kajastamiseks ning artikkli ülesehitus? NOSSER 8. november 2008, kell 16:17 (UTC)

Igas riigiartiklis peaks olema mingi ülevaade haldusjaotusest. Ei saa nii, et on ainult "vaata lähemalt", aga "kaugemat" esitust ei ole. Andres 8. november 2008, kell 16:19 (UTC)

Artikkel Kolmas Riik ei sobi eeskujuks. Andres 8. november 2008, kell 16:21 (UTC)

Mis riigi kohta käiv art. võiks olla siis suunanäitaks? NOSSER 8. november 2008, kell 17:09 (UTC)

Albaania. Andres 8. november 2008, kell 17:26 (UTC)

---

Kui keegi lähiajal ei viitsi artiklit korda teha siis tõstan kogu jutu peale sissejuhatuse arutelulehele. Ei saa olla nii, et artikli sisu ei vasta artikli pealkirjale. Praegu on siin väga huupi juttu pandud ning haldusjaotus on kahtlane (need saksakeelsed nimed).--WooteleF 11. november 2008, kell 15:13 (UTC)

---

Väljatõstetud jutt

Juhid ja riigivalitsemine

 Pikemalt artiklis Venemaa valitsejad

Haldusasutused

Venemaa Keisririigi Senat (1711 - 1917), mille juhiks 1722. aastast oli kindralprokurör: Pavel Ivanovitš Jagužinski (Павел Иванович Ягужинский), (1722-726) ja (1730-1735); Nikita Jurjevitš Trubetskoi (Никита Юрьевич Трубецкой), (1740-1760); Jakov Petrovitš Šahhovskoi (Яков Петрович Шаховской), (1760-1761); Aleksandr Ivanovitš Glebov (Александр Иванович Глебов), (1761-1764); Aleksandr Aleksejevitš Vjazemski (Александр Алексеевич Вяземский), (1764-1792); Aleksandr Nikolajevitš Samoilov (Александр Николаевич Самойлов), (1792-1796); Aleksandr Borissovitš Kurakin (Александр Борисович Куракин), (1796-1798); Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (Петр Васильевич Лопухин), (1798-1799); Aleksandr Andrejevitš Beklešev (Александр Андреевич Беклешев), (1799-1800) ja (1801); Pjotr Hrisanovitš Oboljaninov (Петр Хрисанфович Обольянинов), (1800-1801); alates 1802. aastast täitsid Senati juhi ülesandeid Venemaa Keisririigi Justiitsministeeriumi justiitsminister; Senat likvideeriti 22. novembril (5. detsembril ukj) 1917. aastal.

Venemaa Keisririigi Riiginõukogu, (Государственный Совет) (1810-1917), esimehed: Nikolai Rumjantsev, 1810-1812; Nikolai Ivanovitš Saltõkov (Николай Иванович Салтыков) (1812-1816); Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1816-1827); Viktor Pavlovitš Kotšubei (Виктор Павлович Кочубей) (1827-1834); Nikolai Nikolajevitš Novosiltsev (Николай Николаевич Новосильцев) (1834-1838); Illarion Vassiljevitš Vassiltšikov (Иларион Васильевич Васильчиков) (1838-1847); Vassili Vassiljevitš Levašov (Василий Васильевич Левашев) (1847-1848); Aleksandr Ivanovitš Tšernõšov (Александр Иванович Чернышов) (1848 -1856); Aleksei Fjodorovitš Orlov (Алексей Федорович Орлов) (1856-1861); Dmitri Nikolajevitš Bludov (Дмитрий Николаевич Блудов (1826-1864); Pavel Pavlovitš Gagarin (Павел Павлович Гагарин) (1864-1865); suurvürst, Konstantin Nikolajevitš (1865-1881); suurvürst, Mihhail Nikolajevitš (1881-1905); Dmitri Martõnovitš Solski (Дмитрий Мартынович Сольский) (1905-1906); Eduard Friš (Эдуард Васильевич Фриш) (1906); Mihhail Grigorjevitš Akimov (Михаил Григорьевич Акимов) (1907-14); Sergei Sergejevitš Manuhhin (Сергей Сергеевич Манухин), Ivan Jakovlevitš Golubev (Иван Яковлевич Голубев) (kohusetäitjad 1914 - 15); Anatoli Nikolajevitš Kulomzin (Анатолий Николаевич Куломзин) (kohusetäitja 1915 - 16). Ivan Grigorjevitš Štšegovitov (Иван Григорьевич Щегловитов) (kohusetäitja 1917)

• Kolleegiumid
  • Välisasjade Kolleegium (Коллегия иностранных дел);
  • Mäekolleegium (Берг-коллегия);
  • Manufaktuurkolleegium (Мануфактур-коллегия);
  • Kaubanduskolleegium (Коммерц-коллегия);
  • Justiitskolleegium (Юстиц-коллегия);
  • Vaimulik kolleegium (Духовная коллегия);
  • ...
  • ...
  • ...
  • ...
  • ...
  • ...
• Ministeeriumid

8. september 1802. aastal kinnitas keiser Aleksander I Venemaa keisririigi haldusasutuste reorganiseerimise käigus Manifesti Venemaal ministeeriumite ja Ministrite Komitee (1802 - 1906) asutmise kohta.

Venemaa Keisririigi Ministrite Komiteed juhtis esimees: Aastatel 1812 - 1885 Riiginõukogu (Venemaa Keisririik) esimees Pavel Pavlovitš Gagarin (1864-1872); Pavel Nikolajevitš Ignatjev (Павел Николаевич Игнатьев) (1872-1879); Pjotr Aleksandrovitš Valujev (Петр Александрович Валуев) (1879-1881); Mihhail Reutern (Михаил Христофорович Рейтерн) (1881-1887); Nikolai Karl Paul von Bunge (Николай Христианович Бунге) (1887-1895); Ivan Nikolajevitš Durnovo (Иван Николаевич Дурново) (1895 - 1903); Sergei Juljevitš Witte (1903-1806); 1906. aastal anti Ministrite Komitee ülesanded üle Ministrite Nõukogule.

Venemaa Keisririigi Ministrite Nõukogu (1861 - 1917), mille juhtideks olid esimehed: Aleksander II (1857-1881). aastatel 1881-1905 Ministrite Nõukogu ei kogunenud. Sergei Juljevitš Witte (19.10.1905 - 22.04.1906); Ivan Logginovitš Goremõkin (Иван Логгинович Горемыкин) (22. aprill- 8. juuli 1906),(30. jaanuar 1914 - 20. jaanuar 1916); Pjotr Stolõpin (8. juuli 1906 - 1. september 1911); Vladimir Aleksandrovitš Kokovtsov (Владимир Александрович Коковцов) (11. september 1911 - 30. jaanuar 1914); Boriss Stürmer (Борис Владимирович Штюрмер) (20. jaanuar- 10. november 1916); Aleksandr Fjodorovitš Trepov (Александр Федорович Трепов) (10.november - 27. detsember 1916); Nikolai Dmitrevitš Golitšõn (Николай Дмитриевич Голицын) (27. detsember 1916 - 27. veebruar 1917) 1917. aastal Ministrite Nõukogu likvideeriti.

• Venemaa Keisririigi Sõjamerejõudude Ministeerium (министерство военно-морских сил (1802-1815); Venemaa Keisririigi Mereministeerium Морское министерство (1815 - 1917);

Nikolai Semjonovitš Mordvionov (Николай Семенович Мордвинов (8. september - 28. detsember 1802); Pavel Vassiljevitš Tšitšagov (Павел Васильевич Чичагов) (31. detsember 1802 - 28. november 1811); Jean-Baptiste Prévost de Sansac (Иван Иванович де Траверсе) (28. november 1811 - 24. märts 1824); Otto von Möller (Антон (Отто) Васильевич Моллер) (24. märts 1824 - 5. veebruar 1836); Aleksandr Sergejevitš Menšikov (Александр Сергеевич Меншиков) (5. veebruar 1836 - 23. veebruar 1855); Ferdinand von Wrangell (18. mai 1855 - 27. juuli 1857); Nikolai Fjodorovitš Metlin (Николай Федорович Метлин (27. juuli 1857 - 19. september 1860); Nikolai Karlovitš Krabbe (Николай Карлович Краббе) (19. september 1860 - 3. jaanuar 1876); Stepan Stapanovitš Lessovski (Степан Степанович Лесовский) (12. jaanuar 1876 - 23. juuni 1880); Aleksei Aleksejevitš Peštšurov (Алексей Алексеевич Пещуров) (23. juuni 1880 - 11. jaanuar 1882);

Ivan Aleksejevitš Šestakov (Иван Алексеевич Шестаков) (11. jaanuar 1882 - 21. november 1888); Nikolai Matvejevitš Tšihatšov (Николай Матвеевич Чихачев (28. november 1888 - 13. juuli 1896); Pavel Petrovitš Tõrtov (Павел Петрович Тыртов (13. juuli 1896 - 4. märts 1903); Fjodor Karlovitš Avelan (Федор Карлович Авелан) (10. märts 1903 - 29. juuni 1905); Aleksei Aleksejevitš Birilev (Алексей Алексеевич Бирилев) (29. juuni 1905 - 11. jaanuar 1907); Ivan Mihhailovitš Dikov (Иван Михайлович Диков) (11. jaanuar 1907 - 8. jaanuar 1909); Stepan Arkadjevitš Vojevodski (Степан Аркадьевич Воеводский) (8. jaanuar 1909 - 18. märts 1911); Ivan Konstantinovitš Grigorovitš (Иван Константинович Григорович) (19. märts 1911 - 28. detsember 1917); Aleksandr Ivanovitš Gutškov (Александр Иванович Гучков) (2. märts - 30. aprill 1917); Aleksandr Fjodorovitš Kerenski (5. mai - 30. august 1917); Dmitri Nikolajevitš Verderevski (Дмитрий Николаевич Вердеревский) (30. august - 25. oktoober 1917).

Venemaa Mereministeeriumi Sõjalaevastiku Kindralstaap:

• 1908-1911 admiral Andrei Eberhardt (1856-1919), Sõjalaevastiku Kindralstaabi ülem ja Musta mere laevastiku ülem aastail 1911-1916;

• Musta mere laevastiku ülem: aastail 1911-1916 Andrei Eberhardt, aastail 1916-1917 Aleksandr Koltšak

Venemaa Keisririigi Välisministeerium (министерство иностранных дел(1802 - 1917)

Aleksandr Romanovitš Vorontsov (Александр Романович Воронцов) (8. september 1802 - 16. jaanuar 1804); Adam Jerzy Czartoryski (Адам Адамович Чарторыйский (16. jaanuar 1804 - 17. juuni 1806); Andrei Jakovlevitš Budberg (Андрей Яковлевич Будберг) (17. juuni 1806 - 30. august 1807); Nikolai Rumjantsev (30. august 1807 - 1. august 1814); Karl Robert von Nesselrode (Карл Васильевич Нессельроде) (10.august 1814 - 15. aprill 1856); Aleksandr Mihhailovitš Gortšakov (Александр Михайлович Горчаков) (15. aprill 1856 - 28. märts 1882); Nikolai Girs (Николай Карлович Гирс) (28. märts 1882 - 14. jaanuar 1895); Aleksei Borissovitš Lobanov-Rostovski (Алексей Борисович Лобанов-Ростовский) (26. veebruar 1895 - 18. august 1896);

Nikolai Pavlovitš Šiškin (Николай Павлович Шишкин) (19. august 1896 - 1. jaanuar 1897); Mihhail Aleksandrovitš Muravjov (Михаил Александрович Муравьев) (1. jaanuar 1897 - 8. juuni 1900); Vladimir Lambsdorff (Владимир Николаевич Ламздорф) (9. juuni 1900 - 28. aprill 1906); Aleksandr Petrovitš Izvolski (Александр Петрович Извольский) (28. aprill 1906 - 14. september 1910); Sergei Dmitrevitš Sazonov (Сергей Дмитриевич Сазонов) (14. september 1910 - 7. juuli 1916). Boriss Stürmer (7. juuli- 10. november 1916); Nikolai Nikolajevitš Pokrovski (Николай Николаевич Покровский) (30. november 1916 - 2. märts 1917). Pavel Nikolajevitš Miljukov (Павел Николаевич Милюков) (2. märts- 2. mai 1917); Mihhail Ivanovitš Tereštšenko (Михаил Иванович Терещенко) (5. mai- 25. oktoober 1917).

• Venemaa Keisririigi Siseministeerium , (министерство внутренних дел);
• Venemaa Keisririigi Kaubandusministeerium (министерство коммерции);
• Venemaa Keisririigi Rahandusministeerium (министерство финансов);
• Venemaa Keisririigi Rahvaharidusministeerium (министерство народного просвещения);
• Venemaa Keisririigi Justiitsministeerium (министерство юстиции).

Venemaa Keisririigi Politseiministeerium

Sisekaitseüksuste juhtorganiks oli aastail 1811-1819 Miilitsaministeerium (Министерством милиции) ja Sisekaitsekorpuse staap, millele allusid Sisekaitseringkonnad, sellele alluvate mitmes kubermangus olevate maamiilitsa üksustega.

1812

Venemaa Keisririigi Justiitsministeerium

Justiitsminister

• 1817-1827 Dmitri Lobanov-Rostovski

Venemaa Keisririigi Siseministeerium (Министерство внутренних дел)

• Üksik sandarmikorpus (Отдельный корпус жандармов - ОКЖ) (1827-1880);
  • Linna sandarmivalitsused;
  • Kubermangu sandarmivalitsused;
  • Raudteede sandarmivalitsused;
  • Piirivalve sandarmivalitsused;
  • Välisandarmivalitsused (sõjaväepolitsei), kindlusesandarmivalitsused ();
• Venemaa Keisririigi sisekaitseüksused (siseväed)- Sisekaitse üksikkorpus (Отдельный корпус внутренней охраны - ОКВС) (1816-1864).
• Venemaa Keisririigi Sisevalve üksikkorpus (Отдельный корпус внутренней стражи),
  • ülem aastatel 1828-1840 Pjotr Kaptševitš, (Капцевич Петр Михайлович) (1772-1840);
  • ülem aastatel 1840-1843 Karl von Reibnitz (Рейбниц Карл Павлович) (1777-1843),
  • ülem aastatel 1843-1847 Aleksandr Trišatnõi (Тришатный Александр Львович) (1785-1852);
  • ülem aastatel 1847-1857 (Гартунг Николай Иванович) (1782-1859);
  • ülem aastatel 1857-1864, Georg Wilhelm Eduard Schmidt von der Launitz (Василий Фёдорович [Георг Вильгельм (Вильям) Эдуард] фон дер) (9. august 1802, Grobin Kuramaa kubermang - 1865, Harkov);

Esimese sõjaväestatud sisekorrakaitselise organisatsiooni moodustamise projekti keiser Aleksander I-le esitas Peterburi sõjakuberneri asetäitja politseialal Jevgrafi Komarovski - 1802. aastal. Projekti alusel tulid need üksused moodustada seniste kuberneride alluvuses olevate linnagarnisonide staabiroodude baasil.

27. märtsil 1811. antud keisri ukaasi alusel moodustati tsiviilkuberneri alluvusest üle antud staabiroodude baasil kolmest roodust koosnevad kubermangu sisevalvepataljonid, mille tuumikuks olid garnisoni staabirood.

Venemaa Keisririigi Euroopaosas moodustati esialgselt 8 nummerdatud ringkonda, mille ülemaks oli ringkonnakindral, ringkonda kuulus 2-3 kubermangu. Ringkonna alluvuses oli 2-3 brigaadi, kuhu igasse brigaadi kuulus 2-3 pataljoni, mis asusid kubermangukeskustes ja kandsid keskuste nimetusi. 3. juulil 1811. aastal kinnitas keiser Aleksander I sisekaitse põhimääruse (Положении для внутренней охраны), mille kohaselt oli sisekaitsekorpuse ülesandeks:

• seaduste täitmise jälgimine ja kohtuotsuste elluviimine;
• sisekorra kaitse ja taastamine, mille hulka kuulus: varaste kinnipidamine, röövlite tagajamine ja hävitamine, seadusega keelatud kogunemiste laialiajamine, rahvaallumatuste ning -rahutuste rahustamine, põgenike ja varjunud kurjategijate ja desertööride kinnipidamine, kõigi usutunnistuste usutoimingute läbiviimisel, ja laatadel, äripidamisel, rahva ja kirikupühadel korra ja rahu valvamine,
• surmanuhtluste täideviimine,
• valveteenistus määratud kohtades;
• nekrutite, kurjategijate, arestantide, vangide vastuvõtmine ja edasisaatmine;
• päästetööd jõgede üleujutuste, tulekahjude ja muude loodusõnnetuste korral.

1817. aastal moodustati Sankt-Peterburi sandarmidivisjon ja Moskva sandarmidivisjonning kubermangu- ja suurtes sadamalinnades sandarmikomandod, mis 1836. aastal liideti Üksiku sandarmikorpusega. Sisekaitsekorpus kui iseseisev korrakaitsestruktuur likvideeriti 1864. aastal, peale Aleksander II poolt Keisririigis läbiviidud sõjaväe- ja kaitsesüsteemide reformi. Reformi käigus moodustati kaitseringkondadel põhinev kaitsesüsteem ning ka siseriiklikku julgeolekut tagavad siseväed formeeriti vastavalt samadele põhimõtetele. Sõjaväeringkonna ülemal oli asetäitja, kes oli kohalike- ehk sisevägede juht.

• ... (Фельдъегерский корпус) (1797-1917) kes tegelen nii salajase kirjavahetuse edastamise ning riiklike kurjategijate konvoeerimisega.

1864. aasta sõjaväereform

• Sõjaväeringkonnad
  • Peterburi sõjaväeringkond
  • Dvinski sõjaväeringkond, Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang
  • jne

• 1. Ratsaväe kaardiväediviis: Kavalergardide polk, Ratsaväe ihukaitsepolk, Kürasiiride polk, Kasakate ihukaitsepolk, Atamani ihukaitse kasakapolk;

Venemaa Keisririigi Rahandusministeerium

• Tollimaksude Departemang (Департамент таможенных сборов);
• Piirivalve Üksikkorpus (1893 -1917), milles

Venemaa Keisririik ja poliitilised liikumised

• Mustasajalased, konservatiivne liikumine
• 17. Oktoobri Liit («Союз 17 октября») -Rahvavabaduse Partei; poliitiline käitumisliin-probleemide lahendamise edasilükkamine sõjajärgsele ajale ja sõda võiduka lõpuni; suurmaaomanike maa mittejaotamine, 8-tunnise tööaja piiramine sõja ajal, Venemaa jagamatus ja ühtsus, Venemaa poliitilise korralduse määramine peale Asutava Kogu kokkukutsumist.
• Vene Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei (Конституционно-демократическая партия) (kadetid);
• Konstitutsiooniline Demokraatlik Liit (Демократический Союз Конституционалистов");
• Kaitseingel Mihhaili nimeline Vene Rahvaliit (Русский Народный союз им. Михаила Архангела);
• Konstitutsioonilised moharhistid (Монархисты-конституционалисты);
• Rahvamajanduslik Partei (Народнохозяйственная Партия);
• Isamaaliit (Отечественныи Союз);
• Õiguskorra Partei (Партия Правового Порядка);
• Majandusprogressi Partei (Прогрессивно-Экономическая Партия);
• Vene Rahva Kõigi Seisuste Liit (Русский Народнически Всесословныи Союз);
• Riigiduuma valijate Vene Kogu (Русское собрание избирателей в Государственную Думу);
• Venemaa Kaubandustööstusliit (Всероссийски Торговопромышленный Союз)
• Mõõduka Progressi Partei (Умеренно-Прогрессивная партия)
  • Sotsialistide-Revolutsionääride Partei-(esseerid); poliitiline käitumisliin-Venemaa Ajutise valitsuse ja nõukogude toetamine, hiljem osalemine nõukogude koalitsioonivalitsuses; agraarküsimuse lahendamine läbi Asutava Kogu.
  • VSDTP, menševikud, poliitiline käitumisliin: demokraatliku kodanikuühiskonna kindlustamine, sotsialismi ehitamine Venemaal on utoopia, revolutsiooni kaitsmine välisvaenlaste eest.
  • VSDT(b)P, bolševikud;
  • Sotsialistide-Föderalistide Partei
  • Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei

Venemaa ja juutide diskrimineerimine

Ajalooliselt ja seadusandlikult oli Venemaal välja kujunenud rahvuslikul pinnal juudi rahvusest isikute diskrimineerimine, mis seisnes teatud tegevusaladel tegutsemise, teatud elamiskohtade valiku keelus ning haridusvõimaluste piiramises. Eredaim näide on, et juudi rahvusest isikutel oli lubatud Venemaa Keisririigis elada vaid 8 läänepoolsemas kubermangus ning oli keelatud riiklikult nende ümberasumine Siberi piirkondadesse. Nendest piirangutest lähtudes oligi juudi rahvusest elanike (askenazide) suhtarv Poolas, Leedus kõrgem kui mujal. Nende sotsiaalselt surutisest lähtudes oli ka juudi päriotolu revolutsionääride ja riiklike muutusi taotlevate revolutsionääride arv suurem kui teistel Venemaa elanikel. Venemaa kodusõja ajal kujunes samuti välja olukord, kus bolševike võimu vastu võidelda soovivaid juudi päritolu isikuid ignoreeriti ning diskrimineeriti ka valgekaartlaste vägedes, mis ei jätnud suurele osale muud valikut kui liituda bolševikega.

Soome

Soome Aktiivse Vastupanu Partei (Партия Активного Сопротивления)

 Pikemalt artiklis Soome

Poola

 Pikemalt artiklis II Rzeczpospolita

Eesti

 Pikemalt artiklis Eesti Vabariik

Ukraina

Kiievis moodustati 17. märtsil (4. märtsil vkj) 1918 Ukraina Keskraada, mille esimeheks sai Mõhhailo Gruševski.

 Pikemalt artiklis Ukraina Rahvavabariik

Vene vs Venemaa Keisririik

Kirjed EKI KNAB-is päringule "Venemaa Keisiririik" puuduvad. --kanakukk 11. november 2009, kell 19:08 (UTC).

KNAB-is on tõesti eestikeelseks ametlikuks nimeks 1917. aastani öeldud Vene Keisririik. Andres 11. november 2009, kell 20:34 (UTC)

Arvan, et tänapäeval peaksime ütlema "Venemaa Keisririik". Andres 11. november 2009, kell 20:36 (UTC)

---

Pakun välja, et võiks kasutada seda infoboxi, näeb parem välja:

Venemaa keisririik
[[Fail:|125px|ääris]] [[Fail:|75px]] Venemaa keisririigi lipp Venemaa keisririigi vapp (1875)
Valitsusvorm	monarhia
Riigipea	Venemaa keiser
Pealinn	Sankt Peterburg (1721–1728) Moskva (1728–1730) Sankt Peterburg (1730–1914) Petrograd (1914–1917)
Pindala	21799825 km² (1916)
Rahvaarv	181537800 (1916)
Riigikeeled	vene keel
Rahaühik	rubla
Hümn	Jumal, keisrit kaitse Sa

--WooteleF 14. detsember 2009, kell 11:51 (UTC)

Välja

Keisririigi haldusasutused

• 1717–1725 Ivan Romodanovski;
  • Salakantselei Тайная канцелярия (ru:Тайная канцелярия) oli Peeter I poolt 1718. aasta veebruaris loodud Venemaa riikliku julgeoleku tagamiseks ning poliitiliste süütegude eest kohtupidamiseks loodud keskasutus. SK loomise aluseks oli tsareevitš Aleksei Petrovitši süüasi, kes põgenes Venemaalt. Salakantselei asus Sankt-Peterburgis Peeter-Pauli kindluses. Likvideeriti maikuus 1726. aastal ning menetluses olnud "asjad" anti üle Preobraženski prikaasile.
  • 1731. aastal asutati uuesti Sala- ja jälitusasjade kantseleina (Канцелярия тайных и розыскных дел) Andrei Ušakovi juhtimisel ja tegutses kuni 1762. aastani.
  • 1762 moodustati Senati juures asuv Salajane Ekspeditsioon Stepan Šeškovski juhtimisel, mis tegutses kuni 1801. aastani. Peale SE likvideerimist läksid tema ülesanded üle Senati 1. ja 5. Departemangule.
• ekspeditsioonid

4.4. Органы политического сыска. 4.4.1. Преображенский приказ (1695 -1729). Главные судьи: Федор Юрьевич Ромодановский (1695 - 1717). Иван Федорович Ромодановский (1718 - 29).

4.4.2. Тайная канцелярия (1718 - 1726). Министры: Петр Андреевич Толстой (1718 - 26). Андрей Иванович Ушаков (1718 - 26). Григорий Григорьевич Скорняков-Писарев (1718 - 23). Иван Иванович Бутурлин (1718 - 21).

4.4.3. Тайная розыскных дел канцелярия (1731 - 1762). Андрей Иванович Ушаков (1731 - 47). Андрей Иванович Шувалов (1747 - 62).

4.4.4. Тайная экспедиция Сената (1762 - 1801). Обер-секретари: Степан Иванович Шешковский (1762 - 93). А.С.Макаров, Е.Б.Фукс (1794 - 1801).

4.4.5. Третье отделение Собственной его императорского величества канцелярии (1826 - 1880). Главноуправляющие и шефы Корпуса жандармов: Александр Христофорович Бенкендорф (1826 - 44). Алексей Федорович Долгоруков (1856 - 66). Петр Андреевич Шувалов (1866 - 74). Александр Львович Потапов (1874 - 76). Николай Владимирович Мезенцев (1876 - 78)* Александр Романович Дрентельн (1878 - 80). Петр Александрович Черевин (1880).

4.4.6. Департамент полиции (1880 - 1917). Директоры: Иван Осипович Велио (1880 - 81). Вячеслав Константин Плеве (1881 - 84)* Петр Николаевич Дурново (1884 - 93). Николай Иванович Петров (1893 - 97). Сергей Эрастович Зволянский (1897 - 1902). Алексей Александрович Лопухин (1903 - 05). С.Г.Коваленский, Н.П.Гарин (февраль-ноябрь 1905). Эраст Иванович Вуич (1905 - 06). Петр Иванович Рачковский (1906). Максим Иванович Трусевич (13.06.1906 - 9.03.1909). Николай Павлович Зуев (9.03.1909 - 11.12.1911). Степан Петрович Белецкий (14.12.1911 - 28.01.1914)* Валентин Анатольевич Брюн-де-Сент-Ипполит (3.02.1914 - 4.09.1915). Гавриил Георгиевич Моллов (и.о. 5.09. - 22.11.1915). Константин Дмитриевич Кафафов (24.11.1915 - 14.02.1916)* Евгений Константинович Климович (15.02. - 17.11.1916) Алексей Тихонович Васильев (21.11.1916 - 27.02.1917).

--WooteleF 14. detsember 2009, kell 11:52 (UTC)

Need siin võiks kohe viia vastavatesse artiklitesse. Siia nad võivadki seisma jääda. Andres 14. detsember 2009, kell 16:44 (UTC)

---

Kas viimane muudatus on õige? Kas oli üks või mitu Nahhitševani khaaniriiki? :Andres (arutelu) 10. veebruar 2016, kell 00:45 (EET)

---

Ortograafia?

Miks on Venemaa Keisririik suure tähega, aga teised keisririigid väikeste tähtedega? Kuidas nüüd nii, et ühte ülistame ja eelistame?

See ei ole ülistamise pärast, see on ametlik nimi. Andres (arutelu) 11. veebruar 2018, kell 08:43 (EET)

Teised keisririigid ei ole mõeldud ametlike nimedena?

Kõik mitte. Andres (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 21:54 (EET)