Aleksander Põrk
Aleksander Põrk, (kuni 1920-ndate alguseni Aleksander Põrkov; 3. aprill (vkj)/ 15. aprill 1873 Võisiku vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 11. aprill 1933 Türi) oli eesti vanavarakoguja ja kultuuriloolane.[1]
EluluguRedigeeri
Aleksander Põrk oli talupidaja poeg.[1]
Ta lõpetas 1894 Riia Vaimuliku Seminari ning õppis 1895–1897 Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika-teaduskonnas ja 1897–1903 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1904 cand. hist. kraadiga.
Ta oli 1903–1913 Moskva Ülikooli kunstikabineti konservaator ja kunstialajoo kateedri assistent ning Aleksander III nimelise Kunstimuuseumi direktor abi, 1904–1920 ka Moskva keskkoolides ajaloo ja saksa keele õpetaja.
1920 opteerus ta Eesti kodakondsusesse ja tuli Eestisse, oli 1920–1931 ajaloo õpetaja Tallinna Õhtu Eragümnaasiumis jt koolides, 1923–1927 ka Sõjakooli lektor, 1931–1932 Türi Majandusgümnaasiumi õpetaja.[1]
TeadustööRedigeeri
Juba üliõpilasena alustas ta vanavara kogumist ja jätkas seda muuseumitöötajana, kogudes oma rännakutel Eestis, Soomes, Ingerimaal ja Venemaal peamiselt soome-ugri rahvaste tekstiili, etnograafilisi esemeid jm, mille Eestisse toodud osa (üle 2700 eseme) säilitatakse aastast 1937 Eesti Rahva Muuseumis.
Ta oli üks Eesti Kultuurajaloo Seltsi asutajaid (1925) ja esimees kuni surmani.
Ta oli ka taarausu liikumise üks algatajaid ja propageerijaid (ta abiellus taarausu, kuid maeti apostliku õigeusu kommete kohaselt).[2]
TeoseidRedigeeri
- Систематический курс немецкой грамматики. Moskva 1910
- Историческая хрестоматия древненемецких текстов. Moskva 1911
- Eesti ajalugu I, II. Tallinn 1927
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Eesti avalikud tegelased. Tartu 1932. Lk 252
- EE 14. Tallinn 2000. Lk 390
VälislingidRedigeeri
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 849
- Haud Tallinna Aleksander Nevski kalmistul
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.