Ava peamenüü

Aleksander Põrk, kuni 1920date alguseni Aleksander Põrkov (15. aprill 1873 Võisiku vald, Viljandimaa11. aprill 1933 Türi) oli Eesti vanavarakoguja ja kultuuriloolane.[1]

Sisukord

EluluguRedigeeri

Aleksander Põrk oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1894 Riia Vaimuliku Seminari, õppis 1895–97 Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika-teaduskonnas, 1897–1903 TÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, cand. hist. (1904, TÜ). Oli 1903–13 Moskva Ülikooli kunstikabineti konservaator ja kunstialajoo kateedri assistent ning Aleksander III nimelise Kunstimuuseumi direktor abi, 1904–20 ka Moskva keskkoolides ajaloo ja saksa keele õpetaja. 1920 opteerus Eestisse, oli 1920–31 ajaloo õpetaja Tallinna Õhtu Eragümnaasiumis jt koolides, 1923–27 ka Sõjakooli lektor, 1931–32 Türi Majandusgümnaasiumi õpetaja.[1]

TeadustööRedigeeri

Juba üliõpilasena alustas vanavarakogumist, jätkas seda muuseumitöötajana, kogudes oma rännakutel Eestis, Soomes, Ingerimaal ja Venemaal peamiselt soome-ugri rahvaste tekstiili, etnograafilisi esemeid jm, mille Eestisse toodud osa (üle 2700 eseme) säilitatakse aastast 1937 Eesti Rahva Muuseumis. Eesti Kultuurajaloo Seltsi asutajaid (1925) ja esimees kuni surmani. Taarausu liikumise algatajaid ja propageerijaid (ta abiellus taarausu, kuid maeti apostliku õigeusu kommete kohaselt[2]); Jüriöö mälestamise traditsiooni algataja (1928).[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Põrki viimne retk. Esmaspäev, 18. aprill 1933, nr. 16, lk. 1

TeoseidRedigeeri

  • Систематический курс немецкой грамматики. M, 1910
  • Историческая хрестоматия древненемецких текстов. M, 1911
  • Eesti ajalugu I, II. Tallinn, 1927.

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.