Ahelverb on perifrastiline verb, mille sisuliseks tuumaks on tegusõna käändeline vorm ehk infiniit. Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitverb väljendab infiniidiga tähistatud situatsiooni

Eesti keel

muuda

Modaalverbidest moodustuvad ahelverbid

muuda

Modaalverbidest moodustavad ahelverbe

  • võima, tohtima ja saama + da-infinitiiv,
  • pidama + ma-tegevusnimi,
  • näima, paistma ja tunduma + vat-infinitiiv.

Neil verbidel puudub subjektiselektsioon, mis tähendab, et nad ei tingi ei grammatilise subjekti ehk aluse olemasolu, tähendust ega vormi lauses. Alus sõltub ainult tegusõna käändelisest vormist.

Võrdle:

Ilm selgineb. - Ilm võib selgineda. Ilm peab selginema. Ilm näib selginevat.

Uurija muutis tingimusi. - Uurija võib/tohib/saab muuta tingimusi. Uurija peab muutma tingimusi. Uurija näib muutvat tingimusi.

Ahelverbi koosseisu ei kuulu

muuda
  • vaegpöördelised modaalverbid tulema, tarvitsema, maksma, pruukima ja
  • ühendid tarvis olema, tarvis minema, vaja olema ja vaja minema.

Need tingivad iseseisvalt kogeja-omajalause malli, kus infiniidi tegevussubjekt vormistub alalütleva käände määrusena. da-infinitiivi vormis laiend on sel juhul iseseiseva lauseliige - alus.

Võrdle:

Me hoiame asja saladuses. - Meil tuleb/maksab/on vaja asja saladuses hoida.

Tegevuse faase väljendavad ahelverbid

muuda

Tegevuse algust ja lõppu väljendavaid ahelverbe moodustavad faasiverbid koos ma-tegevusnimedega.

Algust väljendavad hakkama, asuma, minema, tulema, jääma, kukkuma, lööma, puhkema, kargama, süttima jt + ma-tegevusnimi sisseütleva käändega.

Lõpulejõudmist väljendab lakkama + mast-tegevusnimi .

Faasiverb + mas-tegevusnimi: Ta hakkas sööma. Direktor kukkus karjuma. Vend jäi magama. Ta silmad lõid särama.

Faasiverb + mast-tegevusnimi: Kõrvad lakkasid kumisemast. Kell lakkas töötamast.

Tegevuse põhjustamist väljendavad ahelverbid

muuda

Tegevuse põhjustamist väljendavaid ahelverbe moodustavad kausatiivverbid panema, ajama, jätma, laskma, lööma, vajutama, keerama jt + ma-tegevusnimi.

Ta pani televiisori mängima. Hingevalu ajab inimese lollusi tegema. Ema vajutas tule põlema. Ta laseb endale maja ehitada.

Tegevuse viisi iseloomustavad ahelverbid

muuda

Tegevuse viisi iseloomustavaid ahelverbe moodustavad kirjeldavad verbid da-infinitiiviga.

Poiss paukus köhida. Jüri vehkis käia töö ja klubi vahet.

Kirjandus

muuda
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 481, 684, 686.