Ahelverb
Ahelverb on perifrastiline verb, mille sisuliseks tuumaks on tegusõna käändeline vorm ehk infiniit. Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitverb väljendab infiniidiga tähistatud situatsiooni
- modaalsust
- aspekti
- kausatiivsust
- viisi.
Eesti keel
muudaModaalverbidest moodustuvad ahelverbid
muudaModaalverbidest moodustavad ahelverbe
- võima, tohtima ja saama + da-infinitiiv,
- pidama + ma-tegevusnimi,
- näima, paistma ja tunduma + vat-infinitiiv.
Neil verbidel puudub subjektiselektsioon, mis tähendab, et nad ei tingi ei grammatilise subjekti ehk aluse olemasolu, tähendust ega vormi lauses. Alus sõltub ainult tegusõna käändelisest vormist.
Võrdle:
Ilm selgineb. - Ilm võib selgineda. Ilm peab selginema. Ilm näib selginevat.
Uurija muutis tingimusi. - Uurija võib/tohib/saab muuta tingimusi. Uurija peab muutma tingimusi. Uurija näib muutvat tingimusi.
Ahelverbi koosseisu ei kuulu
muuda- vaegpöördelised modaalverbid tulema, tarvitsema, maksma, pruukima ja
- ühendid tarvis olema, tarvis minema, vaja olema ja vaja minema.
Need tingivad iseseisvalt kogeja-omajalause malli, kus infiniidi tegevussubjekt vormistub alalütleva käände määrusena. da-infinitiivi vormis laiend on sel juhul iseseiseva lauseliige - alus.
Võrdle:
Me hoiame asja saladuses. - Meil tuleb/maksab/on vaja asja saladuses hoida.
Tegevuse faase väljendavad ahelverbid
muudaTegevuse algust ja lõppu väljendavaid ahelverbe moodustavad faasiverbid koos ma-tegevusnimedega.
Algust väljendavad hakkama, asuma, minema, tulema, jääma, kukkuma, lööma, puhkema, kargama, süttima jt + ma-tegevusnimi sisseütleva käändega.
Lõpulejõudmist väljendab lakkama + mast-tegevusnimi .
Faasiverb + mas-tegevusnimi: Ta hakkas sööma. Direktor kukkus karjuma. Vend jäi magama. Ta silmad lõid särama.
Faasiverb + mast-tegevusnimi: Kõrvad lakkasid kumisemast. Kell lakkas töötamast.
Tegevuse põhjustamist väljendavad ahelverbid
muudaTegevuse põhjustamist väljendavaid ahelverbe moodustavad kausatiivverbid panema, ajama, jätma, laskma, lööma, vajutama, keerama jt + ma-tegevusnimi.
Ta pani televiisori mängima. Hingevalu ajab inimese lollusi tegema. Ema vajutas tule põlema. Ta laseb endale maja ehitada.
Tegevuse viisi iseloomustavad ahelverbid
muudaTegevuse viisi iseloomustavaid ahelverbe moodustavad kirjeldavad verbid da-infinitiiviga.
Poiss paukus köhida. Jüri vehkis käia töö ja klubi vahet.
Kirjandus
muuda- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 481, 684, 686.