Tegevussubjekt

Tegevussubjekt on lauses tegusõna seotud laiend, mis väljendab sündmuse keskset osalist – tegevuse sooritajat, seisundis või protsessis olijat. Lauses Juhan ehitas kevadel suvilat on Juhan tegevussubjekt ja ka grammatiline subjekt (alus).

Tegevusubjekt toimib lausesiseste asenduste ning väljajättude kontrollijana.

Just tegevussubjekt on see, kellele või millele viitavad näiteks lauses kasutatud enesekohased asesõnad: Juhan ehitas kevadel (oma) suvilat.

Lausest Poisile meeldib koera paitada on näha, et infinitiivitarindist (koera paitada) välja jäetav tegevussubjekt peab olema identne põhilause tegevussubjektiga, st paitaja saab olla ainult poiss.

Tegevussubjekti semantiline roll lauses

Olenevalt tegusõna tähendusest võib tegevussubjekti täpsem semantiline roll olla erinev.

• agent ehk tegija, s.o teadlikult toimiv, oma tegevust kontrolliv elusolend on tegevuslauses tavaliselt tegevussubjekt: Ema peseb aknaid
• mitteteadlik toimija, harilikult elutu objekt, võib lauses olla tegija asemel: Lehed langesid puult
• vahend võib tegija puudumise korral olla tegevussubjektiks: Kivi lõhkus akna
• kogeja, s.o psüühilises protsessis või seisundis olija on tegevussubjektiks taju- või tundesõnade puhul: Mulle meeldib muusika
• stiimul on psüühilise protsessi või seisundi otsene tekitaja: Sääse pinin tüütas poissi
• omaja võib olla tegevussubjektiks omamislauses: Mul on kolm õde
• saaja väljendab lauses millegi üleminekut ühe omaja valdusest teise: Tüdruk sai vanaemalt taskuraha
• lähe, s.o lähtekoht või lähteseisund võib toimida seisundimuutust väljendavates tulemuslausetes: Poiss kasvas meheks.

Vaata ka

• Tegevusobjekt

Kirjandus

M. Erelt, Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4, 2013.