Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; informaatika mõiste kohta vaata Failinime laiend

Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.

Eesti keelRedigeeri

Eesti keeles on laiend alistusseose, s.o [[lause moodustaja|moodustaja sõltuvus teisest moodustajast, mõiste. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat moodustajat laiendiks. Alistusseos seisneb sisulistes piirangutes võimalikule laiendile.[1]

Lauses Venna raamat on laual on nimisõnafraasi peasõnaks raamat ning seda täpsustab laiend venna.

LaiendidRedigeeri

Sihitis on tegusõna laiend, mis väljendab kellele või millele on tegusõnaga väljendatud tegevus suunatud. Näiteks: Vanaema keetis putru.

Öeldistäide on verbi olema laiend, mis väljendab kes, mis või missugune on lauses alusega tähistatu. Näiteks: Kass on kollane.

Määrus on omadussõna või määrsõna laiend, mis väljendab tegevuse aega, kohta, viisi, põhjust. Näiteks: Kell on üsna palju; Ta oli kärme vihastama.[2]

Täiend on nimisõna laiend. Näiteks: Pikk mees.

Laiendite põhiliigidRedigeeri

Põhja ja laiendi seose tiheduse järgi saab eristada kahesuguseid laiendeid:

  • seotud laiendid on nii sisuliselt kui ka vormilt konkreetsest põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud ning väljendavad lauses üldiselt sündmuse osalisi. Näiteks: Ma kohtusin sõbraga.
  • vabad laiendid on põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud minimaalselt ning väljendavad lauses üldiselt kohta, aega või asjaolusid. Näiteks: Olin toas üksi; Vestlesin toas sõbraga.[3]

ViitedRedigeeri

  1. Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Tartu Ülikool
  2. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Rossi 1997. Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Sihtasutus.
  3. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Ülle Viks, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Reet Kasik, Helle Metsalang, 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.