Tegevusobjekt on tegusõna seotud laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus või protsess suunatud: Isa loeb ajalehte.
Mart ehitas endale maja.[1]

Tegevusobjekt esineb lauses peamiselt grammatilise objekti ehk sihitisena: Ma mängisin palli või harvem määrusena:[1] Ma mõtlesin talle.

Tegevusobjekt toimib süntaktiliste protsesside kontrollijana. Kui lauses on tegevusobjekt, siis enamasti kontrollib see infinitiivi tegevussubjekti väljajättu. Lauses Ema kutsus lapse tuppa sööma on laps (tegevusobjekt) see, kes tuleb/hakkab sööma, mitte ema (tegevussubjekt).[1]

Olenevalt tegusõna tähendusest võib tegevusobjekt kanda erinevaid täpsemaid tähendusi. See võib olla:[1]

  • patsient - objekt, mis tegevuse tulemusel muudab seisundit või asukohta: Ma sulgesin ukse.
  • teemaobjekt (käsitlusobjekt) - objekt, millele tegevus on suunatud, kuid see pole mõjutatav: Mari luges raamatut.
  • siht - sihtkoht või seisund, mis esineb seisundimuutust väljendavates tulemuslausetes: Neiust sirgus naine.
  • stiimul - psüühilise protsessi esilekutsuja: Ma armastan sind.
  • saaja - esineb lausetes, mis väljendavad millegi siirmist ühelt valdajalt teisele: Laps kinkis emale lilli.
  • kasusaaja (benefitsient) - semantiline roll, mis on väga lähedane saajale: Isa ehitas pojale maja.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 M. Erelt, Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4, 2013.