da-tegevusnimi

da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tege­vust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid gramma­tilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.

Eesti keel

da-tegevusnime kasutamine lauses

da-tegevusnimi võib olla lauses tegusõna seotud või vaba laiend. Võrreldes tegusõna teiste käändeliste vormidega võidakse da-tegevusnime või vastava peasõnaga fraasi kasutada lauses väga erinevates süntaktilistes funktsioonides. S.t et da-tegevusnimi võib lauses olla ükskõik milline nimisõnaline lauseliige:

• alus: Joosta on tervislik
• sihitis: Ma ei taha mäletada
• määrus: Neid saapaid ei sobi kanda
• öeldistäide: Tema eesmärk on aidata
• täiend: Soov lahkuda painas teda
• liitöeldise osa: See on mulle teada
• iseseisev öeldis
  • mis on sünonüümne kaudses kõneviisis tegusõnavormiga: Mari olla kolme lapse ema.
  • mõnes käsklauses: Lõuad pidada!

da-tegevusnimi ahelverbi koosseisus

Kui da-tegevusnimi esineb lauses koos modaalverbidega võima, saama ja tohtima, moodustavad nad koos ahelverbi. Sellisel juhul ei tingi modaalverb lauses aluse olemasolu, tähendust ega vormi, aluse omadused sõltuvad ainult da-tegevusnime tähendusest:

• Võib pimeneda
• Kohtunik saab otsust muuta
• Lapsed tohivad joonistada.

Vaata ka

• ma-infinitiiv

Kirjandust

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1995. § 38.

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 481.