Voldemar Takkel

Voldemar Takkel (16. aprill 1914 Penza, Venemaa – 11. aprill 1998 Gävle, Rootsi) oli eesti vaimulik.

Voldemar Takkel sündis Venemaal Pensa linnas. Eestisse tulid ta vanemad pärast Esimest maailmasõda. Ta lõpetas 1932. aastal Tallinna Westholmi gümnaasiumi, läbis sõjaväeteenistuse ja õppis 1933. aastal reservohvitseride kursustel. Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetas ta 1938. aastal. Oli prooviaastal Torma ja Tallinna Toompea Kaarli koguduses. Ordineeriti 10. detsembril 1939 õpetajaks.

Aastatel 1940–1944 oli ta Kunda koguduse õpetaja.

1944. aastal põgenes Rootsi, kus oli algul rändõpetaja põgenikelaagrites ning organiseeris koos Rudolf Kiviranna ja teistega Eesti NMKÜ tegevust. Oli arhiivitööline Diakonistyrelsenis, Södertälje eesti koguduses ja ametnik Stockholmi Engelbrekti koguduses.

1948. aastal asus ta esimese eesti õpetajana Rootsi kiriku teenistusse. Töötas 1948–1967 Luleå piiskopkonnas, kus ta täitis mitmesuguseid ülesandeid. Aastatel 1950–1953 oli ta Kirunas sõjaväevaimulik ja sõjapsühholoogia õpetaja ning ühtlasi usuõpetaja. 1955–1956 oli ta haiglavaimulik (ja ühtlasi usuõpetaja) Luleås. Veel teenis ta rootsi kogudust Älsbys.

Lisaks rootslastele ja soomlastele teenis ta usuliselt ka eestlasi, oli aastatel 1967–1998 E.E.L.K. Gävle koguduse õpetaja ja 1978–1998 E.E.L.K. Uppsala koguduse õpetaja. Ühtlasi oli ta 1983–1990 Rootsi praostkonna praost 1985–1987 ja E.E.L.K. Konsistooriumi assessor.