Viljandi vana kalmistu

Viljandi vana kalmistu on kalmistu Viljandis.[1]

AjaluguRedigeeri

Kalmistu asutati 1773. aastal[2]kui vastavalt Venemaa keisrinna Katariina II ukaasile 19. detsembrist 1772 keelustati kirikutesse ja kirikuaedadesse matmine ja eraldati Viljandi mõisa maast maa-ala praeguste Vaksali tänava ja Riia maantee äärde. Kalmistu pühitses kasutusse toonane Viljandi koguduseõpetaja Heinrich Ernst Schröder 28. juulil 1773. Viljandi Vana kalmistu on liitkalmistu, kus on kõrvuti Viljandi Jaani ehk luterliku linnakoguduse, Viljandi Pauluse ehk luterliku maakoguduse ja Viljandi Eelkäija Ristija Johannese ehk õigeusu koguduse kalmistud[3].

Kalmistu kuulutati 2020. aastal riiklikuks kultuurimälestiseks.[4]

KirjeldusRedigeeri

Kalmistu kogupindala on umbes 7,75 hektarit.

Kalmistu piiridesse jäävad eraldi kinnistutena Viljandi vana õigeusu kalmistu, Viljandi Garnisoni kalmistu ja Viljandi Saksa sõjaväekalmistu. Need on põhiosast füüsiliselt vallide ja hekkidega eraldatud, kuid pole iseseisvad mälestised ja on kaitstud põhikalmistu koosseisus.

Viljandi Vabadussõjas langenute kalmistu on küll eraldi kinnistu ja ajaloomälestis[5], kuid kaitstud on see samuti põhikalmistu koosseisus.

KabelidRedigeeri

Kalmistul paikneb kolm kabelit: 1775. aastal valminud kõrge kelpkatusega matusekabel, 1908. aastal perekond Pallitseri hauakabel kalmistu Jaani koguduse osas ja 1928. aasta paiku ehitatud Toomas Pihlaku hauakabel kalmistu Pauluse koguduse osas.

HauatähisedRedigeeri

Kalmistul on säilinud hulgaliselt väljapaistvaid hauatähiseid, valmistatud Viljandi kivitöömeistrite Hans Kivistiku ja W. Wiiki poolt, samuti neli kujur August Weizenbergi ja kaks kujur Anton Starkopfi kavandatud hauaskulptuuri. Muinsuskaitseameti eestvõttel inventeeriti aastatel 1998–2000 hauatähiseid ning kõrge kunstiväärtus omistati neist 135-le.

AjaloomälestisedRedigeeri

KunstimälestisedRedigeeri

  • August Weizenbergi skulptuur "Lootus" Sophie Rosenbergi haual (1893; kultuurimälestis nr 19983, "Hauaskulptuur, 1908, A.Weizenberg (pronks, marmor)"). Marmorist originaalskulptuur on alates 2006. aastast eksponeeritud Jaani kirikus, hauaplatsile paigaldati 2015. aastal koopia.[7]
  • August Weizenbergi skulptuur "Naine ankruga" (1908) Hans Sassi haual (kultuurimälestis nr 19984, "Skulptuur "Naine ankruga", A.Weizenberg, 1908 (pronks, marmor); piirdeaed hauamonumendi ümber (raud)") koos hauaplatsi ümbritseva erakordselt rikkaliku dekooriga rauast piirdeaiaga[8]
  • August Weizenbergi skulptuur "Rahuingel" (1908) koos piirdeaiaga perekond Kolgi hauaplatsil (kultuurimälestis nr 19985, "Skulptuur "Naine ankruga", A. Weizenberg 1908 (pronks, hauamonumendi ümber raud)")[9]

Kalmistule maetuidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. https://www.viljandi.ee/kalmistud (vaadatud 31.05.2017)
  2. "Kalmistu pühalikkuses". (lk 3). Sakala, 08.12.1943. Failitüüp: PDF. Vaadatud 03.08.2018. Tsitaat: „Viljandi kalmistutest on vanim Valuoja kõrgel kaldal – Vaksali tänava, Riia tee ja Reinu tee vahelisel maa-alal asetsev n. n. Vana surnuaed. See rajati 170 aastat tagasi, nimelt 28. juulil 1773. aastal“
  3. VILJANDI VANA KALMISTU, EKSPERDIHINNANG mälestise tunnustele vastavuse kohta. Koostaja: Janis Tobreluts, Viljandi 2018
  4. Margus Haav. "Viljandi Vana kalmistu sai kultuurimälestiseks". Sakala, 29. juuli 2020.
  5. 5,0 5,1 Kultuurimälestis nr 27184, "Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga"
  6. Kultuurimälestis nr 8464, "Friedrich Kuhlbarsi (1841–1924) haud"
  7. Kultuurimälestis nr 19983, "Hauaskulptuur, 1908, A.Weizenberg (pronks, marmor)"
  8. Kultuurimälestis nr 19984, "Skulptuur "Naine ankruga", A.Weizenberg, 1908 (pronks, marmor); piirdeaed hauamonumendi ümber (raud)"
  9. Kultuurimälestis nr 19985, "Skulptuur "Naine ankruga", A. Weizenberg 1908 (pronks, hauamonumendi ümber raud)"