Viljandi vana kalmistu
Ajalugu
muudaKalmistu asutati 1773. aastal[2], kui vastavalt Venemaa keisrinna Katariina II ukaasile 19. detsembrist 1772 keelustati kirikutesse ja kirikuaedadesse matmine ja eraldati Viljandi mõisa maast maa-ala praeguste Vaksali tänava ja Riia maantee äärde. Kalmistu pühitses kasutusse toonane Viljandi koguduseõpetaja Heinrich Ernst Schröder 28. juulil 1773.
Kalmistu kuulutati 2020. aastal riiklikuks kultuurimälestiseks.[3]
Kirjeldus
muudaKalmistu kogupindala on umbes 7,75 hektarit.
Viljandi vana kalmistu on liitkalmistu, kus on Viljandi Jaani ehk luterliku linnakoguduse, Viljandi Pauluse ehk luterliku maakoguduse ja Viljandi Eelkäija Ristija Johannese ehk õigeusu koguduse kalmistu.[4]
Eraldi kinnistutena on neist Viljandi vana õigeusu kalmistu, lisaks veel kalmistu äärealadel olevad väiksemad Viljandi Garnisoni kalmistu ja Viljandi Saksa sõjaväekalmistu. Need on põhiosast füüsiliselt vallide ja hekkidega eraldatud, kuid pole iseseisvad mälestised ja on kaitstud põhikalmistu koosseisus.
Viljandi Vabadussõjas langenute kalmistu on küll eraldi kinnistu ja ajaloomälestis[5], kuid kaitstud on see samuti põhikalmistu koosseisus.
Kabelid
muudaKalmistul paikneb kolm kabelit: 1775. aastal valminud kõrge kelpkatusega matusekabel, 1908. aastal perekond Pallitseri hauakabel kalmistu Jaani koguduse osas ja 1928. aasta paiku ehitatud Toomas Pihlaku hauakabel kalmistu Pauluse koguduse osas.
Hauatähised
muudaKalmistul on säilinud hulgaliselt väljapaistvaid hauatähiseid, valmistatud Viljandi kivitöömeistrite Hans Kivistiku ja W. Wiiki poolt, samuti neli kujur August Weizenbergi ja kaks kujur Anton Starkopfi kavandatud hauaskulptuuri. Muinsuskaitseameti eestvõttel inventeeriti aastatel 1998–2000 hauatähiseid ning kõrge kunstiväärtus omistati neist 135-le.
Ajaloomälestised
muuda- Friedrich Kuhlbarsi haud (kultuurimälestis nr 8464, "Friedrich Kuhlbarsi (1841–1924) haud").[6]
- Viljandi Vabadussõjas langenute kalmistu (kultuurimälestis nr 27184, "Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga").[5]
Kunstimälestised
muuda- August Weizenbergi skulptuur "Lootus" Sophie Rosenbergi haual (1893; kultuurimälestis nr 19983, "Hauaskulptuur, 1908, A.Weizenberg (pronks, marmor)"). Marmorist originaalskulptuur on alates 2006. aastast eksponeeritud Jaani kirikus, hauaplatsile paigaldati 2015. aastal koopia.[7]
- August Weizenbergi skulptuur "Naine ankruga" (1908) Hans Sassi haual (kultuurimälestis nr 19984, "Skulptuur "Naine ankruga", A.Weizenberg, 1908 (pronks, marmor); piirdeaed hauamonumendi ümber (raud)") koos hauaplatsi ümbritseva erakordselt rikkaliku dekooriga rauast piirdeaiaga[8]
- August Weizenbergi skulptuur "Rahuingel" (1908) koos piirdeaiaga perekond Kolgi hauaplatsil (kultuurimälestis nr 19985, "Skulptuur "Naine ankruga", A. Weizenberg 1908 (pronks, hauamonumendi ümber raud)")[9]
Kalmistule maetuid
muuda- Nikolai Baturin, kirjanik
- Hilda Gleser (1893–1932), näitleja, lavastaja ja teatripedagoog
- Elmar Oja, koolijuht ja teatritegelane
- Friedrich Kuhlbars (1841–1924), koolmeister ja luuletaja
- Andreas Kurrikoff (1848–1904), üks „Kalevipoja-õhtute” algatajaid, Türi koguduse õpetaja, Vändra kurttummade asutuse kuraator
- Vello Lattik (1935–2007), kirjanik
- Kaarin Raid, lavastaja, näitleja ja teatripedagoog
- Theodor Käärik (1889–1940), EV esimene riigisekretär
- kindral Johan Laidoneri perekond: vanemad Jaak ja Mari, vennad Villem ja Oskar
- Vabadussõjas langenud: Hermann Niggol-Annila (1874–1919), Jaan Jürine (1899–1919), Jaak Vihm (1899–1919), August Palu (1902–1919), Nikolai Fischer (1895–1919) VR II/3, Edgar-Osvald Ressar (1901–1919) VR II/3, Viktor Anderson (1902–1919) VR I/3, Alfred Baerent (1895–1919), Anton Argel (1891–1919), Jakov Tohver (1897–1919), Jaak Pajor (1887–1919), Hans-Johannes Kalam (1897–1919), Jaak Potter (1887–1919)
- Franz Burchard Dörbeck (1799–1835) – kunstnik ja karikaturist
- Gustav Mootse (1885–1957) – graafik ja kunstiõpetaja
- Villem Ormisson (1892–1941) – maalikunstnik ja kunstipedagoog
- Evald Reier (Eia) (1916–1987) – karikaturist
- Endel Härm (1923–1996) – tarbegraafik
- Andres Rennit (1860–1936) – luuletaja, raamatukaupmees
- Anton Suurkask (1873–1956) – kirjamees, kirjastaja
- Elvi Vares (1928–1983) – vaimulik luuletaja
- Rudolf Rimmel (1937–2003) – kirjanik
- Jüri Koik (alias Toomas Tondu) (1888–1928) – näitleja
- Ida Urbel (1900–1983) – näitleja
- Ella Kallas (srn 1990) – laulu- ja tantsupedagoog
- Leida Männigo (1913–2004) – rahvatantsu õpetaja
- Raul Raba (1916–1979) – rahvatantsu õpetaja
- Eerik Ohtla (1925–1999) – helilooja
- Max Gustav Schmidt (1810–1874) – koolimees, eragümnaasiumi rajaja
- Mats (Matthias) Kirsel (1841–1907) – Viljandi kihelkonnakooli esimene õpetaja, Viljandi maakoguduse organist, Eesti Kirjameeste Seltsi liige, Eesti Aleksandrikooli ja lauluseltsi Koit asutajaid
- Arnold Knüpffer (1852–1902) – kooliõpetaja
- Emilie Rosalie Beermann-Lillak (1860–1896) – kooliõpetaja, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejaist
- Friedrich Amandus Johann Dreyer (1879–1934) – Tallinna tehnikaülikooli professor
- Mats Nõges (1879–1973) – arst, seltskonnategelane, Viljandi teadusliku arstide seltsi kauaaegne esimees
- Märt Meos (1881–1966) – koolimees, Virumaa koolinõunik
- Rosalie Dietrich (1894–1984) – klaveriõpetaja
- Valter Kalam (1911–1973) – kergejõustikutreener ja spordipedagoog
- Lev Braschinsky (1923–2008) – saksa keele õpetaja, maletaja
- Friedrich Carlblom (1789–1857) – Viljandi-Kõpu õpetaja
- Valentin Karl Heinrich von Holst (1808–1860) – Viljandi-Kõpu õpetaja
- August Jakob Westrén-Doll (1838–1912) – Viljandi-Kõpu õpetaja, Viljandi praost
- Jaan Lattik (1878–1967) – Viljandi maakoguduse õpetaja, Viljandi praost
- Martin Aleksander Terasmaa (1908–1994) – Viljandi Pauluse koguduse õpetaja, Viljandi praost
- Liborius Gustav Wilhelm Krüger (1825–1892) – Viljandi Jaani koguduse õpetaja
- Wilhelm Hugo Krause (1872–1915) – usuõpetuse õpetaja Viljandis 1906–1911, Arhangelski koguduse õpetaja 1912–1915
- Johan Kallaste (1891–1999) – EELK diakon Viljandi Jaani, Tarvastu, Karksi jt kogudustes
- Jaak Siimer (1872–1924) – Viljandi maakoguduse köster-organist
- Henrich Ewald Struck (1838–1917) – Viljandi Jaani koguduse abiõpetaja, Võru koguduse õpetaja
- Viktor Kümmel (1882–1942) – ülempreester, Tuhalaane õigeusu koguduse vaimulik, kooliõpetaja
- Johann Tammann (1878–1931) – preester, Riia vaimuliku seminari puutööõpetuse õpetaja
- Stiftidaamid: Erica Johanna von Buddenbrock (srn 1853), Anna Christine von Buddenbrock, snd von Beckern, paruniproua von Ungern-Sternberg, snd krahvitar Manteuffel (1796–1835) – abtiss, Julie paruness Ungern-Sternberg (1796–1876)
- Georg Aleksander Reisner (1820–1887) – kaupmees, raehärra, kinkis Vanale kalmistule peaväravad
- Ewald Heinrich Schoeler (1812–1903) – bürgermeister, apteeker
- Max Eduard Schoeler (1850–1902) – Viljandi linnapea, apteeker
- Hans Leoke (1852–1919) – bibliofiil, raamatukaupmees, kirjastaja
- Hans Sass (1855–1903) – raua- ja linakaupmees
- Eduard Pohl (1870–1929) – tikuvabriku asutaja
- Jaan Riet (1875–1952) – fotograaf
- Hans Kivistik (1875–1949) – kiviraidur
- August Eldring (1868–1929) – sepatööstur
Viited
muuda- ↑ https://www.viljandi.ee/kalmistud (vaadatud 31.05.2017)
- ↑ "Kalmistu pühalikkuses" (PDF). Sakala. 08.12.1943. Lk 3. Vaadatud 03.08.2018.
Viljandi kalmistutest on vanim Valuoja kõrgel kaldal – Vaksali tänava, Riia tee ja Reinu tee vahelisel maa-alal asetsev n. n. Vana surnuaed. See rajati 170 aastat tagasi, nimelt 28. juulil 1773. aastal
- ↑ Margus Haav (29. juuli 2020). "Viljandi Vana kalmistu sai kultuurimälestiseks". Sakala.
- ↑ VILJANDI VANA KALMISTU, EKSPERDIHINNANG mälestise tunnustele vastavuse kohta. Koostaja: Janis Tobreluts, Viljandi 2018
- ↑ 5,0 5,1 Kultuurimälestis nr 27184, "Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga"
- ↑ Kultuurimälestis nr 8464, "Friedrich Kuhlbarsi (1841–1924) haud"
- ↑ Kultuurimälestis nr 19983, "Hauaskulptuur, 1908, A.Weizenberg (pronks, marmor)"
- ↑ Kultuurimälestis nr 19984, "Skulptuur "Naine ankruga", A.Weizenberg, 1908 (pronks, marmor); piirdeaed hauamonumendi ümber (raud)"
- ↑ Kultuurimälestis nr 19985, "Skulptuur "Naine ankruga", A. Weizenberg 1908 (pronks, hauamonumendi ümber raud)"