Vello Lattik

Vello Lattik (15. september 1935 Tartu – 30. august 2007) oli eesti kirjanik.

Ta oli alates 1994. aastast Keskerakonna liige.

Elukäik

Lõpetas 1956. aastal Tartu 1. Töölisnoorte Keskkooli, 1961. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja 1984. aastal Moskvas Gorki-nimelised kõrgemad kirjanduskursused.

Oli aastatel 1961–1962 Viljandi rajooni perekonnaseisuaktide Büroo juhataja ja 1962–1967 autobaasis insener. Töötas alates 1967. aastast Gagarini-nimelises näidissovhoostehnikumis juristi, ökonomisti ja töölisena. Elas Viiratsis.

Oli alates 1992. aastast "Rahva Hääle" toimetuse liige.

Teoseid

Romaanid

• "Pastoraal mummulisest kleidist" (1978)
• "Kuus head inimest" (1979)
• "Suudlus lumme. Babyloni tüdrukud" (1981)
• "Mihklipäeval. Mihklikuul" (1983)
• "Orkester" (1989)
• "Kohtumiseni unistustes!" (Viljandi 2001)

Artiklikogu

• "Valitud publitsistikat" (1985)

Liikmesus

• 1979 Eesti NSV Kirjanike Liit

Tunnustus

• 1981 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Kuus head inimest")
• 1992 – Anton Suurkase nimeline kirjandusauhind ("Sirge Säär Sukas Roosas")

Tema kohta

• Oskar Kruus. "Lattik, Vello". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 273

Välislingid

• Vello Lattik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Haud Viljandi vanal kalmistul