Eduard Pohl [ka Pool] (18701929) oli eesti tööstur.

1904. aastal asutas ta Viljandisse tuletikuvabriku (E. Pohli tuletikuvabrik).

Elukäik muuda

 
Eduard Pohl 1906. aastal

Eduard Pohl oli suurtaluniku poeg tolleaegsest Aidu vallast. Nooruses töötas ta Viljandis Rumjantsevi riidekaupluses õpipoisina ja hiljem poesellina.[1]

Ostis parun Ungern-Sternbergilt tüki maad Türgasoost, praeguse Viljandi raudteejaama lähedusest, mis oli tol ajal kasutuseta soine ala. Ehitas tehase tolle aja kõige moodsamate materjalidega. Vabrik sai nimeks Phönix ning kujunes esimese maailmasõja eel suurima tööliste arvu ja tootmismahuga tikuvabrikuks Eestis.[1]

1920. aastatel eksporditi tikke Inglismaale ja Ameerikasse. Rootsi tuletikutrust ostis 1928. aastaks kokku kõik Eesti tikuvabrikud, sh Viljandi, ning sulges kõik peale Viljandi.[1]

 
Eduard Pohli maja Viljandis, Lossi tänav (1912)

Eduard Pohl müüs maha ka oma maja Viljandis Tartu ja Lossi tänava nurgal Sakala pangale ning kolis Tallinna. Maja on säilinud tänaseni.[1]

Pärast tikuvabriku müüki rootslastele asutas ASi Linaprodukt ja rajas Mõisakülasse linavabriku, Tallinnas oli tal kaubandusettevõte AS Ladu. Linavabrik oli ehitatud laenatud kapitali eest, ent ei toonud piisavalt sisse ja neelas ka teiste äride tulud. Pohl sattus majanduslikesse raskustesse ning see röövis ka tema tervise.[2]

Eduard Pohli surma järel hinnati tema vallasvara väärtuseks 83 krooni, sealhulgas kantud ülikond ja sügispalitu, mille väärtus 10 krooni. Tema võlausaldajate hulgas jäi Eesti Pank ilma 94 553 kroonist ja Tallinna Majaomanikkude Pank 13 018 kroonist[3]. 1931. aasta müüdi kohtupristavi poolt ka Pohli maja Tallinnas[4] Valli tänaval.

Pohl oli ka laulu- ja mänguseltsi Koit juhatuse esimees ja laulis seal tenorit.[5]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Martti Kass (18. juuni 2004). "Viljandi tikke võis osta Inglismaal ja USA-s". Sakala.
  2. K. K-er (23. oktoober 1929). "Eduard Pohl. In memoriam". Päevaleht.
  3. Võlg on rikkuse alus! Rahvaleht, 9. mai 1933, nr. 54, lk. 5.
  4. "Sakala" pank omandas Tallinnas maja., Kaja, nr. 271, 20 november 1931
  5. Margit-Mariann Koppel. "Skautmaster Viido Uueda tikkude maailm". Kultuur ja Elu.

Kirjandus muuda

  • 20.000 toosi tikke leekides. – Postimees, 23. mai 1934.
  • Agda Grahv. Viljandi Tuletikuvabrik 1940–1985. Lõputöö. Viljandi 2008.
  • Maria Teiverlaur. Viljandi tikuvabriku minevikust ja tänapäevast. – Sakala kalender 1994, lk 51–54.
  • Viljandimaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. I: Üldosa. Toimetanud A. Luha jt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1939.

Välislingid muuda