Ava peamenüü
Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2013. aastal

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik (ka: Võru Aleksandria Püha Katariina kirik, Võru Jekateriina kirik) on õigeusu kirik Võrus, mida kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus. Kiriku aadress on Lembitu 1.

Sisukord

ArhitektuurRedigeeri

Kirikul on lihtne ristkülikukujuline põhiplaan. Sel on toekas kellatorn. Kõrgel tambuuril asetseb kuplitaoline haritorn. Kaaraknad on petikniššides. Stiililt on kirik enamasti varaklassitsistlik, kuid ei puudu ka mõningad barokkstiili elemendid. Kirikul on kaks suurt ja kaks väikest kella. Kirik mahutab kuni 1000 inimest.

AjaluguRedigeeri

 
Võru Suurkannataja Ekaterina kirik. Johann Christoph Brotze kogust
 
Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2004. aastal

Kiriku ehitamist alustati Katariina II valitsusajal 1793. aastal. Kiriku projekteeris Liivimaa kubermanguarhitekt Matthias Schons. Ehitusmeister oli võrulane Johann Karl Otto.

Kiriku pühitsemine toimus 6. novembril (vkj) 1804. aastal Riia arhimandriidi Benedikti poolt Aleksandria Katariina auks ja kannab tema nime.

Kiriku ülalpidamiseks andis riik sellele 1870. aastal Võru mõisa hooned, loomad, inventari ja 248 ha maad, seega ulatusid kiriku valduse piirid Mustjärvest Kirumpää linnuseni. Kirikul lubati ka Tamula ja Vagula järvest püüda kala.

Kirikus on palju pühakujusid ja rikkalik ikonostaas.

1922. aastal võõrandati riigi poolt suurem osa kiriku maast. Kirikule jäi vaid 72 ha. 1944. aastal vähendati maavaldust 14 hektarini, 1949. aastal võõrandati ka see maa koos sinna külvatud rukkiga.

1933. aastal ehitas kogudus Võru kalmistule väikese kabeli.

1999. aasta septembris leidsid restaureerijad kiriku ristimunast laeka, milles oli ülempreestri Joann Jelenini 17. juunil 1854 kirjutatud kiri, kus ta annab ülevaate õigeusu levikust Võrumaal, tolleaegsetest kirikutegelastest ja Võru eluolust. Laekast leiti veel ajalehe Severnaja Ptšela kolm numbrit aastast 1854, Eesti rahva kalender 1854, Riias 1848. aastal trükitud aabits, kolm eestikeelset õigeusuteemalist trükist ja 22 vaskmünti. Dokumendid anti üle Võrumaa Muuseumile.

VaimulikkondRedigeeri

Esimene eesti rahvusest vaimulik Võrus oli diakon Aleksei Allik, kes teenis kirikus aastatel 18801886 ja pühitseti ka preestriks. Hiljem oli ta Saaremaa praost.

Aastatel 18911921 oli kiriku esipreester Nikolai Protopopov, kes teenis koguduse juures juba alates 1870. aastast.

Aastatel 19041931 oli preester Joann Sepp, kes ülendati ka ülempreestriks. 1916. aastal asus kiriku teenistusse diakon Joann Randvere, kes pühitseti preestriks 1922. aastal ja teenis kuni 1976. aastani. Eakat preestrit abistasid diakon Semeon Aim ja köster August Iva. 1976. aastal tuli koguduse preestriks iguumen Antoni (Kaseküli), kelle algatusel toimus kirikus esimene remont – vahetati katus ja põrandad, hoone krohviti ja värviti nii seest kui ka väljast. Seitse aastat kestnud remont oli suurte kulude tõttu kogudusele raske. 18. novembrist 1991 oli koguduse preester Rafael Hinrikus, praegu Stefan Fraiman.

VälislingidRedigeeri