Amplituud

(Ümber suunatud leheküljelt Võnkeamplituud)

Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest. Amplituudi mõistet kasutatakse näiteks füüsikas seoses võnkumiste ja lainetega. Amplituud iseloomustab tippväärtusi näiteks vahelduvvoolus, audiosignaalis, helilaines, elektromagnetlaines, mehaanilises võnkumises (pendel, pillikeel, vibratsioon).

Lihtharmoonilise võnkumise amplituud A ja periood T

Amplituudi termini kasutamisest muuda

Amplituudi kasutatakse ka mittesinusoidselt muutuvatele perioodilistele suurustele ja nende hetkväärtustele teatud ajavahemiku kestel (näiteks helitehnikas).

Lisaks perioodiliselt muutuvate suuruste kirjeldamisele, kasutatakse amplituudi mõistet ka mitteperioodiliste muutuste kirjeldamiseks. Sel juhul võib amplituud tähistada näiteks muutuva suuruse kahe äärmise väärtuse vahet või suurimat suurust mis omandatakse.[1] Mitteperioodilise suuruse amplituudi näiteks võib olla õhutemperatuuri amplituud (temperatuuridiagrammil) või maavärina amplituud (seismogrammil).

Harmoonilise võnkumise amplituud muuda

Lihtharmoonilise võnkumise korral on mingi suuruse   muutumine ajas ehk   kirja pandav valemiga

 ,

kus   on ringsagedus ja   võnkumise algfaas ning   tähistab amplituudi ehk võnkuva suuruse maksimaalset hälvet keskväärtusest (siinusfunktsioon omab väärtusi vahemikus [-1, 1]).

Sumbuva harmoonilise võnkumise korral on amplituud   ajas kahanev suurus, mille saab kirja panna kujul

 ,

kus   amplituud ajahetkel  ,   on naturaallogaritmi alus ning   on sumbumistegur. Seeläbi on sumbuva harmoonilise võnkumise korral suuruse   muutumine ajas kirja pandav kujul

 

Vaata ka muuda

Viited muuda