Tuhkpuu

Tuhkpuu (Cotoneaster) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Tuhkpuu
Saksa tuhkpuu (Cotoneaster integerrimus)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Roosilaadsed Rosales
Sugukond	Roosõielised Rosaceae
Perekond	Tuhkpuu Cotoneaster

Teravatipuline tuhkpuu (Cotoneaster acuminatus)

Tuhkpuu perekonda kuulub 70–300 liiki. Hulgaliselt on taimi, mida mõned autorid peavad liigiks, aga mõned alamliigiks. Tuhkpuud on pärit Euraasia parasvöötmest. Kõige suurem on nende liigiline mitmekesisus Edela-Hiina mägedes ja Himaalajas.

Nimi

Tuhkpuu ladinakeelne nimi tuleb sõnast cotone 'aiva' ehk ja järelliitest -aster, mis tähendab 'sarnane'. Nimelt meenutavad tuhkpuu lehed hariliku küdoonia omi, mille viljadeks on aivad. Sõna 'aiva' on meessoost, kuigi vanemas kirjanduses käsitleti seda naissoost sõnana ja sellepärast esineb mitmest liigist kahesuguseid nimekujusid, näiteks Cotoneaster integerrimus (korrektne) ja Cotoneaster integerrima (vananenud).

Kirjeldus

Enamik tuhkpuid on põõsad, mille kõrgus on 0,5–5 m. Mõni liik liibub vastu maad, aga jahedalembene tuhkpuu (Cotoneaster frigidus) on puu, mis kasvab kuni 15 m kõrgeks ja 75 cm jämedaks. Maaligised liigid kasvavad tavaliselt kõrgel mägedes, 3–4 km kõrgusel, põõsa- ja puukujulised liigid madalamal.

Võrsed

Tuhkpuul kasvavad kahesugused võrsed. Pikad võrsed on 1–4 dm pikkused ja nende abil taim kasvab. Lühivõrsed on 0,5–5 cm pikkused ja neile kasvavad õied. Seda nimetatakse ka heeringaluustruktuuriks.

Lehed

Leheseis on vahelduv. Lehed on 0,5–15 cm pikad, ovaalsed kuni süstjad. Leheserv on terve. Sügisel muutuvad lehed punaseks. Esineb nii igihaljaid kui heitlehiseid liike.

Õied

Õied puhkevad hiliskevadel või varasuvel. Õied võivad olla üksikud või koonduda kuni 100 õiest koosnevasse pöörisesse. Kroonlehti on 5. Õite värvus võib ulatuda valgest üle roosa hele- ja tumepunaseni. Õie läbimõõt on tavaliselt 5–10 mm. Tolmukaid on 10–20.

Vili

Vili on õunvili, mille läbimõõt on 5–12 mm. Vilja värv võib ulatuda roosast üle punase ja oranži kuni mustani. Viljas on 1–3, harva kuni 5 seemet. Mõnel liigil jäävad viljad puule kuni järgmise aastani. Mõnel liigil on viljad söödavad. Lisaks seemnetele paljunevad tuhkpuud vegetatiivselt.

Kasutamine

Ilusate viljade tõttu on paljud tuhkpuud ilutaimed. Aretatud on ka kultivare ja hübriide. Ilutaimena kasvatatakse tuhkpuid kõikjal maailmas. Mõned neist on metsistunud, kui kliima seda võimaldab, ja mõned neist on muutunud koguni invasiivseteks liikideks, näiteks Loode-Euroopasse toodud Hiina liigid. Uus-Meremaal nõuab Simonsi tuhkpuu (Cotoneaster simonsii) müük, kasvatamine ja muul viisil levitamine eriluba, sest sel on kalduvusi invasiivsuseks.

Kasvukoht

Tuhkpuud ei ole pinnase ja niiskuse suhtes kuigi nõudlikud. Külma ja heitgaase taluvad nad üsna hästi. Parim aeg istutamiseks on juuli teine pool. Istikud juurdevad paremini suure niiskuse korral, see tähendab kile all. Tuhkpuudele sobiv pinnas koosneb turbast ja liivast, mis on võetud võrdses koguses.

Tuhkpuud taluvad hästi kärpimist. Vanu põõsaid tohib suures ulatuses tagasi lõigata. Heitlehiseid põõsaid on kõige parem tagasi lõigata veebruaris, igihaljaid aprillis.

Ökoloogia

Tuhkpuul toituvad mitme liblikaliigi röövikud. Õied meelitavad ligi liblikavalmikuid ja mesilasi, kes taimi tolmeldavad. Vilju söövad linnud.

Eesti liigid

Kolm Eesti pärismaist tuhkpuuliiki on kõik võrdlemisi harva esinevad väikesed põõsad:

• Cotoneaster scandinavicus – harilik tuhkpuu (paiguti)
• Cotoneaster canescens – lood-tuhkpuu (harva)
• Cotoneaster niger – must tuhkpuu (harva)

Eestis kasvatatakse sageli hekipõõsana läikivat tuhkpuud Cotoneaster lucidus. See on hajusalt naturaliseerunud asulate ümbruse metsades ja võsastikes.

Harva leiduvad metsistunult veel vahel kultuuris kasvatatavad liigid:

• Cotoneaster divaricatus – haraline tuhkpuu
• Cotoneaster foveolatus – kärg-tuhkpuu
• Cotoneaster integerrimus – saksa tuhkpuu
• Cotoneaster nebrodensis – viltjas tuhkpuu