Trikāta vald

Trikāta vald (läti keeles Trikātas pagasts) on vald Lätis Beverīna piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Brenguļi vallaga, Smiltene piirkonna Smiltene ja Blome vallaga, Strenči piirkonna Strenči linnaga ja Jērcēni ning Plāņi vallaga.

Trikāta vald

läti Trikātas pagasts

Pindala: 113,1 km²
Elanikke: 845 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,5 in/km²
Keskus: Trikāta
Trikātas pagasts LocMap.png

Valla pindala on 113 km². 2016. aasta seisuga elas seal 952 inimest.[2] Valla keskus on Trikāta küla.[3]

AjaluguRedigeeri

Valla aladel oli varem seitse mõisa: Dutka mõis (Dutkenhof), Lipšukalnsi mõis (Lipskaln), Lubi mõis (Lubbenhof), Tiepole mõis (Witkop), Trikāta mõis (Trikaten), Vecvāle mõis (Alt-Sackenhof) ja Trikāta kirikumõis.[4] Aastal 1935 oli valla pindala 301,3 km², elanikke oli seal 3035.[5] 1945. aastal moodustati vallas Taure, Trikāta ja Vāle külanõukogud, juba samal aastal aga Taure külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Trikāta külanõukoguga. Aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1965 liideti sovhoosi «Plāņi» maad Plāņi külanõukoguga. Aastal 1975 likvideeriti Vāle külanõukogu ja selle maad liideti Trikāta külanõukoguga, osa selle maadest liideti aga Plāņi külanõukoguga. Aastal 1979 liideti osa Plāņi külanõukogu maadest Trikāta külanõukoguga. Aastal 1981 liideti osa külanõukogu maadest Brenguļi külanõukoguga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald ainsa Valka rajoonist pärineva vallana Beverīna piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Trikāta muinaslinnus ja Trikāta ordulinnus, sealne luteri kirik, kaasa arvatud altar, kantsel ja Kristust kujutav reljeef, pastoraat ja selle ahi, samuti ka Libirti muinaskalme ja Atpiļi ohvritamm.[7] Kohaliku kaitse all on Trikātas asuv keskaegne kindlustus Zviedru saliņa, samuti ka Lūsase keskaegne kalmistu ja Ķikuti muinaskalmed.[8]

LoodusRedigeeri

Valla suurimaks jõeks on selle loodepiiril voolav Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Abuls. Olulisemad jõed on veel Abulsi lisajõed Lisa ja Nigra. Suurim soo vallas on 850 hektari suurune Kačori soo, teised tähtsamad sood on veel 131 hektari suurune Dutka soo, 161 hektari suurune Mežitese raba ja 2149 hektari suurune Mārsnēni soo, mis asub vallas aga vaid osaliselt.[9] Valda jääb ka Baltimaade suurim harilik vaher – Rūtiņase vaher, mille kõrgus on 24 meetrit ja ümbermõõt 6,04 meetrit.[10] Looduskaitse all on veel Slāži mänd, Mūrnieki pärn ja Atpiļi ohvritamm. Vallas asub arvukalt nimetuid põlispuid nii Trikātas kui ka Strenči lähistel Koiva kaldal. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[11]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 870 lätlast, 53 venelast, 31 valgevenelast, 3 ukrainlast, 5 poolakat ja 7 leedulast.[12]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [13]
Dutka mazciems 75 (2007)
Trikāta vidējciems 311 (2021)
Ūdriņas mazciems 23 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]

PilteRedigeeri

ViitedRedigeeri