Tiepole mõis (saksa keeles Wittkop, ka Tepelshof, läti keeles Tiepoles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Trikāta vallas.

Tiepole mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 95

Ajalugu muuda

Mõis kuulus 15. sajandil Wilibald Wittkopile, kelle järgi see ka oma saksakeelse nimekuju sai. Aastal 1516 istutas Wolter von Plettenberg mõisa juurde tamme.

Aastal 1630 doneeriti see Johann Cordt Themile. Too loovutas mõisa hiljem oma väimehele Heinrich Ritterile, kes selle hiljem oma kasupojale Bertram Tepelile pärandas. Tepelite suguvõsalt on mõis saanud ka oma lätikeelse nimekuju.

Aastal 1724 olid mõisa omanikuks Anna Magdalena von Nieroth ja tema tütar Agneta. Aastal 1738 kuulus mõis Johann Christoph von Gazertile. Seejärel päris mõisa tema tütar Auna Catharina, seejärel tolle tütar Catharina Gertrude. Nii jõudis mõis lõpuks abielu teel Gustav Friedrich von Udami valdusse. Aastal 1776 müüs Friedrich von Gerngroß mõisa 28 500 taalri eest Melchior von Wiedaule.[1]

Aastal 1845 ostis mõisa 30 700 rubla eest Heinrich von Bock. Aastal 1850 pantis ta mõisa 34 000 rubla eest Alexander Ludwig von Frehmannile, kes kaks aastat hiljem pandiõigused 40 000 rubla eest Ludwig von Lilienfeldile loovutas. Heinrich Bock ostis aga mõisa pandist välja, miska Ludwig von Lilienfeld mõisa 40 000 rubla eest temalt ära ostis. Aastal 1873 päris mõisa temalt Magnus von Torklus.[2]

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 8 ja 1/2 adramaad, sellele allus 100 mees- ja 113 naishinge. Ühtlasi allusid sellele Klidse ja Libbirtshofi või Libberti karjamõis.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus 2 ja 7/8 adramaad, aastal 1688 aga 6 ja 3/8 adramaad. Aastal 1734 oli mõisal samuti 6 ja 3/8 adramaad, aastal 1758 aga 8 ja 1/2 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 4 ja 3/14 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 3/10, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 19/80, lisaks allus mõisale 4 ja 38/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Viited muuda

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 285
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 423-424.
  3. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826. Riga, gedrukkt in der Müllerschen Buchdrukkerei. Riga : Deubner, 1826 lk. 274
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 282.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 420.