Ava peamenüü

Jērcēni vald (läti keeles Jērcēnu pagasts) on vald Lätis Strenči piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Strenči ja Seda linnade ning Plāņi vallaga, Valka piirkonna Härgmäe ja Valka vallaga ning Burtnieki piirkonna Valmiera, Rencēni ja Ēvele vallaga.

Jērcēni vald

läti Jērcēnu pagasts

Pindala: 149,2 km²
Elanikke: 358 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,4 in/km²
Keskus: Jērcēni
Jērcēnu pagasts LocMap.png
Kaņepesi põlistamm

Valla pindala on 149 km². 2016. aasta seisuga elas seal 432 inimest.[2] Valla keskus on Jērcēni küla. Vallavanemaks on Kārlis Kārkliņš.[3]

AjaluguRedigeeri

Vald moodustati aastal 1894, mil liideti Jaunjērcēni, Vecjērcēni ja Ķeiži mõisavallad. Aastal 1935 oli valla pindala 92,9 km² ja elanikke oli seal 1140.[4] 1945. aastal jagati vald Jērcēni ja Ķeiži külanõukogudeks, aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Jērcēni külanõukoguga likvideeritav Ķeiži külanõukogu, aastal 1977 aga likvideeritav Ēvele külanõukogu. Aastal 1981 liideti osa külanõukogu maid Rencēni külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks. Aastal 1992 eraldus sellest Ēvele vald. 2009. aastast kuulub Jērcēni vald Strenči piirkonda. Aastal 2010 liideti vallaga Seda linna ümbruses asuvad ja seni linnale allunud inimtühjad alad.

LoodusRedigeeri

Valla põhiosa jääb Põhja-Vidzeme tasandikule, asudes Burtnieki lademe liivakividel, savil ja aleuroliidil. Valla lääneosas asub arvukalt vooresid, mis ulatuvad 55 – 65 m üle merepinna. Valla idaosas on arvukalt rabasid, kus toodetakse turvast. Suurimad rabad on Mežstrenči raba (2435,15 ha), Cālīši raba (2429,45 ha) ja Gorēni raba (2405,39 ha). Madalsoodest on suurimad Muižnieku soo (2408,43 ha) ja Jērcēni soo (2406,56 ha). Valla suuremad jõed on selle lõunapiiril voolav Koiva jõgi oma lisajõgede Krāčupe ja Stakļupītega, samuti ka valla põhjapiiril voolav Säde jõgi oma lisajõe Purgailega.

Kaitstvad objektidRedigeeri

Looduskaitse all on Jērcēni kivi, Kaņepesi tamm ja Daudzžuburi kask. Valla idaosa asub Seda soo hoiualal, lõunaosa aga Ziemeļgauja kaitstaval maastikul, vald asub osaliselt ka Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. [6] Kaņepesi tamm on hiiepaigana ka riikliku kaitse all olev muinsusmälestis.[7] Kohaliku kaitse all on Liepiņase muinaskalmed.[8]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 408 lätlast, 20 venelast, 17 valgevenelast, 1 ukrainlane ja 8 poolakat.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Jērcēni vidējciems 155 (2016)
Ķeiži mazciems 15 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes. Varem kuulus valla külade hulka ka Jēņi 23 elanikuga aastal 2000.[10]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. http://www.strencunovads.lv/kontakti
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt