Ava peamenüü
Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis.

Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.[1] Lademes eristuvad Salaca alamlade ja Abava alamlade. Burtnieki lademe all lamab Aruküla lade ja temal lasub Gauja lade.

Lademe absoluutne vanus on 380,5–377 miljonit aastat. Seda hakkas esimesena eristama Walther Gross aastal 1940.[2] Lademe stratotüübiks on liivakivipaljand Salatsi jõe kaldal Burtnieki järvest 12 kilomeetrit loodes.[3]

Rahvusvahelise kronostratigraafia järgi kuulub Burtnieki lade paleosoikumi aegkonna keskdevoni ajastiku Givet' lademesse.[4]

Burtnieki lademesse kuulub Burtnieki kihistu, mis jaguneb kolmeks kihistikuks:[5]

Lademe paksus Eestis on 60–95 m,[1]Läti aladel on see 40-60 m paks.

Lademe avamusala kulgeb Eestis vööndina Iklast MehikoormaKarisilla jooneni. Vööndi laius on 25–30 km.[1] Lätis avaneb lade Kuramaal Roja jõe ümbruskonnas, valdavalt aga Vidzeme põhjaosas, lasudes Eesti piirist Salacani, samuti ka Koiva ülemjooksul kuni Valmiera linnani.[6]

Lade paljandub näiteks Ahja ja Võhandu jõe kallastel.[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju liivakivi,[7] lademe ülemises osas esineb Lätis ka savikat aleuroliiti.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 39.
  2. Eesti geokogud. Burtnieki lade
  3. Burtnieki Stage A. Kleesment & E. Mark-Kurik (Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 lk. ISBN 9985-50-185-3)
  4. Eesti Stratigraafia Komisjon. Globaalne geoloogiline ajaskaala
  5. Eesti Stratigraafia Komisjon. Burtnieki lade
  6. Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte
  7. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)

VälislingidRedigeeri