Ava peamenüü
Ērgļu kalju Koiva jõe kaldal on üks võimsamaid Koiva lademe paljandeid

Gauja lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.[1] Gauja lademe all lamab Burtnieki lade ja temal lasub Amata lade.

Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Givet' lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Gauja kihistu, milles eristatakse veel Sietini ja Lode kihistikke. Lademe vanus on 377...373,5 miljonit aastat.

Lademe paksus Eestis on 78–80 m[1]. Läti aladel on lademe paksus 59-119 meetrit.

Lademe avamusala kulgeb Eestis vööndina Valga ja Karisilla joonel. Vööndi laius on 14–30 km.[1] Lätis on Gauja lade kõige suurema pindalaga avamusalaga lademeks.

Lade paljandub näiteks Hinni kanjonis ja Piusa karjääris.[1] Arvukamalt on selle lademe paljandeid Lätis, kus see paljandub Gauja rahvuspargis, aga ka Kuramaal Venta kallastel ja Abava ürgoru nõlvadel allpool Rendat, samuti ka Latgales Adamova ja Krāslava ümbruskonnas.[3]

Lademe kivimkoosseisus on palju liivakivi.[4] Lademe ülemises osas on ka aleuroliiti ja savi (see on kõige suurema kaoliniidi sisaldusega kivimikiht Eestis).[5] Liivakivi koostises esinevad peale kvartsi veel ka ohtramalt ilmeniit, magnetiit, granaadid, apatiit, turmaliin ja tsirkoon.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 128.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte
  4. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 17.02.2013)
  5. Gauja Stage A. Kleesment & E. Mark-Kurik (Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 lk. ISBN 9985-50-185-3)