Valmiera vald (läti keeles Valmieras pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Valmiera linnaga ning Burtnieki, Kocēni, Rencēni, Jērcēni, Trikāta, Kauguri ja Brenguļi vallaga.

Valmiera vald

läti Valmieras pagasts

Pindala: 101,241 km²
Elanikke: 3364 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 33,2 in/km²
Keskus: Vanagi
Kadakas Rieteklise koduhoovis

Valla pindala on 101 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3245 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 3010 lätlast, 560 venelast, 69 valgevenelast, 28 ukrainlast, 26 poolakat ja 18 leedulast.[3] Valla keskus on Vanagi küla. Vallamaja asub Valmiermuižas aadressil Vanagu iela 4, vallavanem on Māra Vītola.[4] Vallal on oma kultuurimaja ja raamatukogu, kuid lähim kool asub Valmieras.

Ajalugu

muuda

Valla alad kuulusid Tālava muinasmaakonda. Vald moodustati aastal 1894, mil liideti Valmiera kirikumõisa ja Valmiera mõisa mõisavallad. Aastal 1906 liideti Oliņi piirkond Trikāta vallaga. Aastal 1935 oli selle valla pindala 144,4 km². 1945. aastal moodustati vallas Valmiera ja Ausekļise külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Valmiera külanõukoguga osa Ausekļise külanõukogu maadest. Aastal 1967 liideti osa külanõukogu maadest Rencēni külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu Valmiera vallaks.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Burtnieki piirkonda.

Loodus

muuda

Vald jääb Tālava madalikule. Selle reljeefile on omased väikesed voored. Suurim jõgi on valla kagupiiril voolav Koiva jõgi. Voorte vahele jäävad Līgotņi (226 ha), Brada (131 ha), Cīļe (120 ha), Ezeri (83 ha), Ķoniņi (72 ha), Purkauliņi (74 ha) un Mācītājlauži (52 ha) sood.[6]

Mälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Sīmanēni püha tamm, Valmiera mõisa elumaja kahe toa seina- ja laemaalingud, ait ja piirdemüüri fragmendid.[7] Teiste vaatamisväärsuste seas on luuletajate Jānis Ruģēnsi ja Rieteklise sünnikodud, Ķelderlejā natsismiohvrite ühishaud ja Valmiera mõisa hoonetekompleks.

Looduskaitse all on Ugrāji vaher, Ugrāji tamm, Vecžvīguri lehis, Jaunžvīguri pärn, Vecbenči tamm, Rami tamm, Murēni tamm, Aismeža tamm, Glumi tamm, Cinatase pärn, Cinatase tamm, Vecmareņi pärn, Jaundanieli tamm, Čakstese tamm, Sautiņi tamm, Rieteklise kadakas, Sīmanēni Valgusetamm, Sīmanēni Armastuse tamm, Baloži tamm, Zemgaļi tamm, Lielķīši tamm, Ģibži tamm, Lielauši pärn, Lielauši tamm, Lielauši künnapuud, Vējiņi mänd, Annasmuiža tamm, Annasmuiža allee tammed, Annasmuiža künnapuu ja Irša pargi tammed. Valla idaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[8]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 1048 lätlast, 126 venelast, 32 valgevenelast, 27 ukrainlast, 20 poolakat ja 7 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Daliņi skrajciems
Jeri mazciems 56 (2007)
Kaijas vasarnīcu ciems
Lejaskurļi mazciems
Līgotnes vasarnīcu ciems
Līgotnes 1 vasarnīcu ciems
Mežvidi vasarnīcu ciems
Pilāti vidējciems 204 (2021)
Poķi mazciems
Priedes vasarnīcu ciems
Rūpnieki vidējciems 151 (2021)
Sipi skrajciems 29 (2007)
Valmiermuiža lielciems 2392 (2021)
Vanagi vidējciems 245 (2007)
Viestura laukums lielciems 930 (2007)
Ziedonis vasarnīcu ciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda

Välislingid

muuda