Jērcēni

See artikkel See artikkel räägib Strenči piirkonna asulast. Valka piirkonna asula kohta vaata artiklit Jērcēni (Valka piirkond).

Jērcēni on asula Lätis Strenči piirkonnas, Jērcēni valla halduskeskus. Küla asub merepinnast 62 meetri kõrgusel, Riiast 124 ja piirkonna keskusest Strenčist 7 kilomeetri kaugusel. Külas on rahvamaja, raamatukogu, postkontor ja apteek. Külas tegutseb puitmaterjaliga kauplev SIA "KR Jērcēni". Külas asub Läti jämeduselt teine puu Kaņepesi põlistamm, millel kõrgust 17 meetrit ja mille ümbermõõt on 9,4 meetrit.[2]

Jērcēni

Elanikke: 155 (2016)[1]

Koordinaadid: 57° 41′ N, 25° 39′ E
Jērcēni (Läti)
Jērcēni
Kaņepesi põlistamm

Küla kujunes endise Jērcēni mõisa (Wolfahrtslinde) juurde. Aastal 1560 rajati sinna Ēvele mõisa karjamõis. 1562. aasta 10. juunil läänistas Poola kuningas Zygmunt II August Volmari linnuse ülemaks tõusnud Bernhard von Hoewelnile tänutäheks truuduse eest ulatuslikud maavaldused Volmarist Valga poole jäävas Évele (Wohlfahrt) kihelkonnas. Nende seas olid ka Jērcēni maad, mis toona kandsid nime Gercenhof, ja Jaunjērcēni maad.[3] Hoewelnid asusid elama Jērcēni ja kasvatasid seal lambaid, seega andis rahvasuu tema elamisele nime Jeru māja (Jääramaja).[4] Rootsi ajal läks küla Oxenstiernade valdusse.

Vahepeal Palmstrauchide valduses olnud küla oli XIX sajandi alguses Jarmerstedtide valdusse, kes jagasid selle pooleks, rajades sinna Vecjērcēni ja Jaunjērcēni mõisad.[5] Esimese neist ostsid Torklused, seejärel läks see Brömsenite vadusse ja aastal 1852 ostis selle H. Horvici nimeline arst. Teine mõis läks abielu teel Meckidele, seejärel Torklustele, Engelhardtidele, Loudonidele ja Bergidele. Aastal 1859 ostsid mõisa Krüdenerid, kelle valdusse see jäi kuni võõrandamiseni. Nõukogude ajal oli küla kolhoosi „Ļeņina dzirkstele” keskasulaks.

Viis Jaunjērcēni mõisa pargis kasvavat pärna, üks tamm, üks lehis ja üks remmelgas on looduskaitse all.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Vietvārdu datubāze
  2. Zigmunds Bekmanis. «Purvu takas – iespēja baudīt vēlo rudeni». LA.lv. Skatīts: 2014. a. 27. mai.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 286
  4. Strenču novada pašvaldība
  5. http://www.atputasbazes.lv/lv/apskates_objekti/5390_jercenmuiza/
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS