Jērcēni

Jērcēni
	Elanikke: 155 (2016)
	Koordinaadid: 57° 41′ N, 25° 39′ E

Jērcēni on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Jērcēni valla halduskeskus. Küla asub merepinnast 62 meetri kõrgusel, Riiast 124 ja endisest piirkonnakeskusest Strenčist 7 kilomeetri kaugusel.

Külas on rahvamaja, raamatukogu, postkontor ja apteek. Külas tegutseb puitmaterjaliga kauplev SIA "KR Jērcēni". Seal asuvad Jaunjērcēni ja Jērcēnu veikalsi bussipeatus.^[2] Külas asub Läti jämeduselt teine puu Kaņepesi põlistamm, millel kõrgust 17 meetrit ja mille ümbermõõt on 9,4 meetrit.^[3]

Küla kujunes endise Jērcēni mõisa (Wolfahrtslinde) juurde. 1560. aastal rajati sinna Ēvele mõisa karjamõis. 1562. aasta 10. juunil läänistas Poola kuningas Zygmunt II August Volmari linnuse ülemaks tõusnud Bernhard von Hoewelnile tänutäheks truuduse eest ulatuslikud maavaldused Volmarist Valga poole jäävas Évele (Wohlfahrt) kihelkonnas. Nende seas olid ka Jērcēni maad, mis toona kandsid nime Gercenhof, ja Jaunjērcēni maad.^[4] Hoewelnid asusid elama Jērcēni ja kasvatasid seal lambaid, seega andis rahvasuu tema elamisele nime Jeru māja (Jääramaja).^[5] Rootsi ajal läks küla Oxenstiernade valdusse.

Vahepeal Palmstrauchide valduses olnud küla oli XIX sajandi alguses Jarmerstedtide valdusse, kes jagasid selle pooleks, rajades sinna Vecjērcēni ja Jaunjērcēni mõisa.^[6] Esimese neist ostsid Torklused, seejärel läks see Brömsenite valdusse ja 1852. aastal ostis selle H. Horvici nimeline arst. Teine mõis läks abielu teel Meckidele, seejärel Torklustele, Engelhardtidele, Loudonidele ja Bergidele. 1859. aastal ostsid mõisa Krüdenerid, kelle valdusse see jäi kuni võõrandamiseni. Nõukogude ajal oli küla kolhoosi „Ļeņina dzirkstele” keskasulaks. Aastail 2009–2021 kuulus küla Strenči piirkonda.

Viis Jaunjērcēni mõisa pargis kasvavat pärna, üks tamm, üks lehis ja üks remmelgas on looduskaitse all.^[7]

Viited

↑ Vietvārdu datubāze^{[alaline kõdulink]}
↑ Autotransporta direcija
↑ Zigmunds Bekmanis. «Purvu takas – iespēja baudīt vēlo rudeni». LA.lv. Skatīts: 2014. a. 27. mai.
↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 286
↑ "Strenču novada pašvaldība". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2017. Vaadatud 17. jaanuaril 2017.
↑ http://www.atputasbazes.lv/lv/apskates_objekti/5390_jercenmuiza/
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

[1] Vietvārdu datubāze^{[alaline kõdulink]}

[2] Autotransporta direcija

[3] Zigmunds Bekmanis. «Purvu takas – iespēja baudīt vēlo rudeni». LA.lv. Skatīts: 2014. a. 27. mai.

[4] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 286

[5] "Strenču novada pašvaldība". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2017. Vaadatud 17. jaanuaril 2017.

[6] ttp://www.atputasbazes.lv/lv/apskates_objekti/5390_jercenmuiza/

[7] Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

Jērcēni
Elanikke: 155 (2016)^[1]
Koordinaadid: 57° 41′ N, 25° 39′ E