Ava peamenüü
Vecjērcēni mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 110

Vecjērcēni mõis (saksa keeles Neu-Wohlfahrt, läti keeles Vecjērcēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub Lätis Strenči piirkonnas Jērcēni vallas.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Jērcēni mõisa (Wolfahrtslinde) kohale rajati aastal 1560 Ēvele mõisa karjamõis. 1562. aasta 10. juunil läänistas Poola kuningas Zygmunt II August Volmari linnuse ülemaks tõusnud Bernhard von Hoewelnile tänutäheks truuduse eest ulatuslikud maavaldused Volmarist Valga poole jäävas Évele (Wohlfahrt) kihelkonnas. Nende seas olid ka Jērcēni maad, mis toona kandsid nime Gercenhof.[1] Hoewelnid asusid elama Jērcēni ja kasvatasid seal lambaid, seega andis rahvasuu tema elamisele nime Jeru māja (Jääramaja).[2] Rootsi ajal läks mõis Oxenstiernade valdusse.

Vahepeal Palmstrauchide valduses olnud mõis oli XIX sajandi alguses Jarmerstedtide valdusse, kes jagasid selle pooleks, rajades sinna Vecjērcēni ja Jaunjērcēni mõisad.[3] Esimese neist ostsid Torklused, seejärel läks see Brömsenite vadusse ja aastal 1852 ostis selle H. Horvici nimeline arst.

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli nende mõisade kogupindala 1816. aastal 13 ja 3/8 adramaad, Vecjērcēni mõisale allus 119 mees- ja 136 naishinge.[4]

KarjamõisadRedigeeri

Mõisa koosseisu kuulus kaks karjamõisa: Neuhof ja Pluķis (Plukke).

ViitedRedigeeri

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 286
  2. Strenču novada pašvaldība
  3. http://www.atputasbazes.lv/lv/apskates_objekti/5390_jercenmuiza/
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.