Ēvele mõis (saksa keeles Alt-Wohlfahrt, läti keeles Ēveles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub Lätis Valmiera piirkonnas Ēvele vallas Ēvele asulas.

Ēvele mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 109

Ajalugu muuda

Piirkonda (Alt-Wohlfart) on esmamainitud 1562. aastal, kui piirkonna omanikuks sai Bernhard von Höweln. Tema järgi sai mõis ka lätikeelse nime.

Mõis moodustas algselt ühise kompleksi Ķeiži mõisa, Jaunjērcēni mõisa ja Vecjērcēni mõisaga. 1588. aastal sai Melchior von Höweln juurde veel pool adramaad, lisaks Säde jõe ääres asuva kõrtsikoha. 1619. aastal päris mõisa tema poeg Valentin, et aga tema vend võitles poolakate eest, siis konfiskeeriti talt see valdus. 1641. aastal andis Gustav Adolf mõisa Oxenstiernadele, ent mõisate reduktsiooni käigus läks see taas riigile.

Hiljem taastati Höwelnite õigused mõisatele. 1660. aastal läksid mõisad (Ēvele, Jērcēni ja Ķeiži mõis) Margaretha von Höwelni valdusse. Kuna nii tema poeg kui ka vanem tütar surid pärijateta, läks valdus teise tütre Maria Polirena Palmstrauchi omandisse. Edasi päris mõisa tema tütar Johanna Polirena von Priauda, kes aga mõisa oma õemehele, Jērcēni pärinud Magdalena Eleonora abikaasale Georg Friedrich von Jarmerstedtile müüs. George von Jarmerstedt müüs 1829. aastal mõisa 56 000 hõberubla eest Magnus Pierson von Balmadisele.[1]

1833. aastal sai mõisa omanikuks Guido Boltho von Hohenbach. 1839. aastal ostis mõisa 56 000 hõberubla eest tema kasuõde Henriette Boltho von Hohenbach. 1872. aastal müüs ta mõisa 111 331 hõberubla eest oma pojale Georg Hugo Conrad Boltho von Hohenbachile.[2] Boltho von Hohenbachide valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni 1920. aastal.

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 9 ja 1/2 adramaad, sellele allus 242 mees- ja 280 naishinge.[3] Aastal 1734 oli mõisa suurus 9 ja 7/8 adramaad, aastal 1757 aga 8 ja 3/4 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 8 ja 9/10 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 8 ja 8/10, aastal 1881 oli neid aga 4 ja 1/80, lisaks allus mõisale 8 ja 24/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad muuda

Mõisa koosseisu kuulus kolm karjamõisa: Mūrnieki (Murneek), Sucēni (Sutzeehn) ja Zaltes (Salte).

Mõisaansambel muuda

Mõisa park ja 1793. aastal valminud ait on arvele võetud Läti arhitektuurimälestistena.[6]

Viited muuda

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 287
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 427.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 285.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 426.
  6. "Ēveles pagasts". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2017. Vaadatud 5. märtsil 2017.