Lubi mõis

Lubi mõis (saksa keeles Lubbenhof, läti keeles Lubu muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Beverīna piirkonnas Trikāta vallas.

Lubi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 89

AjaluguRedigeeri

Mõis rajati XVII sajandil Trikāta mõisa kõrvalmõisana.

1725. aastal doneeris keisrinna Katariina I mõisa koos teiste kihelkonna valdustega Liivimaa rüütelkonnale. Pärast asehalduskorralduse kehtestamist võeti mõis 1786. aastal riigile. Pärast Katariina II surma taastas tema poeg Paul I asehalduskorra eelse olukorra ja mõis anti 1797. aastal rüütelkonnale tagasi. Viimase valdusõigust kinnitati 1810. aasta ukaasiga.

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 kaheksa adramaad, sellele allus 161 mees- ja 177 naishinge.[1] Ühtlasi allus sellele Autuli või Antuli karjamõis. Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Lipšukalnsi mõisa ja Trikāta mõisaga) 33 ja 1/4 adramaad, sama oli mõisade suurus aastal 1734. Aastal 1758 kuulus mõisale 7 ja 1/4 adramaad, aastal 1823 oli adramaid 4 ja 3/10.[2] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 3/10, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 4/7, lisaks allus mõisale 5 ja 25/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[3]

ViitedRedigeeri

  1. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826. Riga, gedrukkt in der Müllerschen Buchdrukkerei. Riga : Deubner, 1826 lk. 273
  2. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 282.
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 420.