Trakų Vokė mõis

Trakų Vokė mõis (leedu keeles Trakų Vokės dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses. Mõisakompleks asub Paneriai vallas Trakų Vokė linnaosas aadressil Žalioji väljak 2A.

Mõisahäärber

Ajalugu muuda

Leedu suurvürst Vytautas asustas Vokė piirkonda Krimmist pagevaid tatarlasi. Sealsete alade esimene teadaolev omanik oligi tatarlane Atikiez Biezgimovič, kelle surma järel mõis läks Abrahimas Zavadskise valdusse. 16. sajandi alguses läks mõis ligi sajaks aastaks Sapiehade suguvõsa valdusse. Aastal 1773 kuulus mõis Dombrovskistele,[1] ent aastal 1832 läksid sealsed maad riigi omandisse. Sealsed karjamõisaks kujunenud alad omandas eelmise omaniku poeg Liudvik Dambrovski. 19. sajandi keskpaiku sai sellest aga Tyszkiewiczite valdus.[2]

Mõisa ostis tõenäoliselt Józef Tyszkiewicz, kes on ka maetud mõisas asuvasse Tyszkiewiczite suguvõsa rahulasse. Seejärel päris mõisa Jan Witold Tyszkiewicz, kes otsustas oma Vałožynis asunud valdustest Vilniusele lähemale kolida ja rajas ka sealse mõisakompleksi.[3] Toona oli mõisa suurus 4735 tiinu. Mõisakompleksi rajamisel lähtuti põhimõttest, et see ei pea olema mitte üksnes esinduslik, vaid ka praktiline. Osaliselt rajati sinna ka rahvalikus stiilis puithooneid, mis jäljendasid taluarhitektuuri praktilisust.[4]

Järgmine omanik oli Jan Józef Tyszkiewicz, intellektuaal, kes tellis arvukalt välismaist ajakirjandust ja pani aluse mõisa raamatukogule. Tema lasi rajada ka mõisa pargi. Samas veetis omanik mõisas väga vähe aega, kuna tema abikaasa põdes tuberkuloosi. Nii veetsid nad enamuse ajast lõunas, turgutades naise tervist. Ühel taolisel reisil suri Jan Józef apenditsiiti,[3] mõisa päris tema vanim poeg Jan Michał Tyszkiewicz, kes oli toona seitsmeaastane. Esimesed kaks aastat veetis omanik koos emaga Davosis, ent ema surma järel naasis ta Trakų Vokėsse, sellal kui mõisa majandamise võttis üle tema vanaema Róża Raczyńska. Maailmasõja järel oli mõis töölisteta, sealsed masinad ja tööriistad olid laiali tassitud. Jan Michał oli sunnitud mõisa päästmiseks pangalaenu võtma, rajades tööliste tarbeks kümblusmaja, seades ka nende elamistesse sisse veevärgi. Hiljem rajas ta mõisa juurde paberivabriku, sellal kui teise vabriku rajas ta Pabradėsse. Aastal 1939 hukkus ta lennuõnnetuses[3]

 
Mõis aastal 1879

Mõis võõrandati aastal 1939 Leedu sõjaväe tarbeks. Jan Michałi lesk Anna Maria Janina oli juba varem Punaarmee lähenemist kartes läände pagenud.[5] Teise maailmasõja ajal anti sealsed maad sakslastele ja Hollandist tulnud kolonistidele. Sõjajärgsetel aastatel oli mõisas Leedu Ministrite Nõukogu puhkekompleks, ent aastal 1950 rajati sinna Leedu Teaduste Akadeemia põllumajandusinstituudi katsebaas. Aastal 1952 kolis sinna Vilniusest ka Leedu Maaviljeluse ja mullauuringute instituut, mõisa häärberisse asutati laboratoorium. Aastal 1946 asutati Leedu Maaviljeluse Teadusliku Uurimise Instituut. Trakų Vokėst kujunes üks instituudi filiaale, seal asus ka instituudi katsemajand. Aastast 2002 on mõisakompleks Leedu aadlikke ühendava Leedu Parunite Kuningliku Ühenduse omandis.[viide?]

Omal ajal rajati mõisast Vilniusse, sealsesse Tyszkiewiczite residentsi, esimene Leedu alade telefoniliin.[viide?]

HBO kasutas sealseid rajatisi Vene keisrinna Katariina II elust rääkiva teleseriaali "Katariina Suur" filmimisel kui Katariina residentsi.[6]

Mõisakompleks muuda

Mõisakompleksist on säilinud häärber, köök-pesuköök, kontorihoone, torn, teenijate maja, mõisavalitseja maja, sepikoda, jääkelder, park, laut, tall, küün, kabel-mausoleum, ait, piirdemüür, põhjavärava varemed, lõunaväravad ja sealne vahimajake, lääneväravad ning sealne vahimajake, ja saun-pesuköök. Mõisasüdame territooriumilt võib leida veel vana tootmishoone, lauda, kasvuhoone, aedniku maja, lehtla ja kahe elumaja jäänuseid.[viide?]

 
Kontorihoone

Kompleksi läänepoolsemas osas asusid majapidamishooned. Peamised sissepääsud olid lõuna- ja läänevärav. millelt viisid teed peahoone ees oleva parterini. Põhja- ja idapoolsemas osas asub park, kus asuvad varasemate hoonete varemed. Kompleksi läänepiiriks on Vokė jõgi, mille poole laskuvatele terrassidele on mõisakompleks ka rajatud. Nii majapidamishoonete vahel asunud teed kui ka endise edelaväravani viinud tee on munakivisillutisega.[viide?]

Ehitised muuda

Häärberi projekteeris Leonard Marconi. Hoone on kahekorruseline, keskel asuva belvederega ehitis. Põhja- ja lõunatiivad on ühekorruselised atikaga osad. Kogu maja kohal on pööning, all aga kelder. Põhjaosa alt algab maa-alune käik, mis ühendab seda köögiga. Belvederet piirab betoonist balustraad, tiibade otstes asuvad rinnatised. Ruumid paiknevad kahel pool keskset koridori, esimesel korrusel osalt ka anfilaadina. Kuni teise maailmasõjani asus hoone fassaadil kaheksa skulptuuri. Hoone idaküljel asuvad sammastest piiratud terrass ja nelinurkne ning poolringikujuline kasvuhoone. Keskselt terrassilt viivad mõlema kasvuhooneni balustraadid. Lääneküljel asub kahe sambaga portikus. Lääneküljel asuvad ka metallist piirdega rõdud, samuti asuvad seal portikusega sümmeetriliselt balustraadiga piiratud alad, üks selline asub ka hoone põhjaküljel. Portikuse juures paikneb kolm reljeefset kompositsiooni. Suur osa hoone vanast interjöörist, nikerdatud ustest ja metallist kaunistustest on säilinud.[7]

Kontorihoone asub aadressil Žalioji väljak 6. Tegemist on ruudukujulise põhiplaaniga keldri ja pööninguga hoonega. Majal on mansardkatus. Sissepääsu juures on neljale puidust sambale toetuv puidust piirdega katusealune. Hoone asub põletatud tellistest vundamendil, seda ehib profileeritud puidust karniis.[8]

 
Köök-pesuköök

Köök-pesuköök asub aadressil Žalioji väljak 8. Tegemist on ühekorruselise pööningu ja keldriga ehitisega. Selle lõunakülje keskosa on kahekorruseline. Samal küljel asub ka nelinurkse põhiplaaniga eeshoone. Hoone seinu dekoreerib rustika. Katuse all on profileeritud karniis. Sokli põhjaküljel asuvad tugipiilarid.[9] Hoonet ühendab häärberiga maa-alune käik.

 
Saun-pesuköök

Saun-pesuköök asub aadressil Žalioji väljak 7. See on nelinurkse põhiplaaniga hoone, mis on osaliselt ühe, osaliselt aga kahekorruseline. Sellel on mansardkorrus. Ida- ja läänefassaade liigendavad mezzanino'd. Põhjaküljel on 21. sajandil rajatud eeskoda. Idakülje mezzanino'l on nelinurkne nišš, analoogne moodustis lääneküljel on aga tõenäoliselt jäänuk endisest kinnimüüritud rõdule viinud uksest. Nii ida- kui ka läänefassaadil asuvad profileeritud karniisid ja frontoonid. Hoone on tellistest, ülemine osa on aga rajatud puitkarkassile. Soklit liigendavad profileeritud betoonplokid.[10]

Mõisavalitseja maja asub aadressil Žalioji väljak 9. Tegemist on ühekorruselise nelinurkse põhiplaaniga hoonega, millel on poolkelpkatus. Katuse all asub pööning. Lõunaküljele jääb nelja puidust samba ja kolmnurkse frontooniga veranda. Lääneküljel asub tellistest tugipostidega sissepääs. Ida- ja lääneküljel asuvad profileeritud puidust karniisid. Puidust hoone asub maakivist soklil.[11]

Kabel-mausoleum asub aadressil Eduardo Andrė tänav 19. Arvatakse, et selle nagu häärberigi projekteeris Leonard Marconi. Selle väliskülg restaureeriti Alfonsas Lagunavičiuse, interjöör aga Valentinas Vileikise projekti järgi. Tegemist on nelinurkse ühekorruselise hoonega, mille all on kelder. Lõunaküljel asub poolringikujuline apsiid. Seinu liigendavad sambad ja nišid. Põhjaküljel on teravkaarsed nišid ka välisseintel. Sellele küljele jääb ka tellistest eeskoda, ka on põhjakülje nurkades kaheksanurksed sambad. Ukse kohal on kõrgem portaal. Sammaste tipus on neli skulptuuri, mis kujutavad Ristija Johannest, Peetrust, Paulust ja Joosepit. Ka lõunaküljel on eeskojaga sissepääs ja kaheksanurksed sambad, ent seal asuvad sissepääsu juures sammaste tipus dekoratiivsed vaasid Põhjaküljel on sissepääs kabelisse, lõunaküljel kabeli all asuvasse krüpti.. Mõlemal küljel asuva metallist ornamendiga ristid. Kabelis asub metallist filigraanne orelirõdu. Orelirõdu metallsambad imiteerivad puitu, ent orelirõdu põrand ja sealne karniis on tõepoolest puidust. Seintel on dekoratiivsed inglipead. Kabel on Tyszkiewiczite suguvõsa matmispaik: seal on kaks metallist sarkofaagi ja kümme hauaplaati.[12]

 
Aidahoone

Mõisa tall asub aadressil Žalioji väljak 3. Hoone on kasutusel Paneriai valla vallamajana. Hoone restaureeriti ja ehitati selleks otstarbeks ümber Irma Barauskaitė projekti kohaselt. Hoone on H-kujulise põhiplaaniga. Selle keskosa moodustab ühekorruseline mansardkorrusega osa, ühekorruselised mansardkorrustega ehitised on ka selle mõlemas otsas, ent neil on ka lõuna- ja põhjaküljel risaliidid, lisaks veel kahekorruselised kesksed risaliidid. Mansardkorrusel on ovaalsed voluudiga aknaavad. Kesksel risaliidil on ka korstnad ja kolmnurkse pealisega voluudiga aknaavad. Korstnad ja sarnased aknaavad on ka otsmistel risaliitidel, ent sinna on need lisatud nõukogude perioodil. Hoone sokkel on maakividest ja kollastest tellistest, seinad aga kollastest tellistest. Fassaadi kaunistab profileeritud puidust karniis.[13]

Aadressil Žalioji väljak 11 asub mõisa ait. Tegemist on nelinurkse põhiplaaniga kahekorruselise hoonega, millel on pööning ja idaosa all ka kelder. Hoonet katab poolkelpkatus. Teisel korrusel on idaküljel teravkaarsed aknad. Samal küljel on ka keraamilistest tellistest ukseava, mis viib keldrisse. Lääneküljel on esimese korrusega ühel tasemel asuv juurdeehitis, ka asub seal ümaraken. Lõunaküljel on puidust kahekorruseline aidaesine, mida toestavad puitsambad. Kohati on sel ka puidust piirded.[14]

 
Laut ja torn

Aadressil Žalioji väljak 14 asub pööningu ja keldriga torn. Seal asub kaks metallist veepaaki, mis pärinevad 20. sajandi algusest. Toona oli torn mõnda aega kasutusel veetornina.[15] Ka jääkelder on tornilik ühekorruseline pööninguga hoone. Maakividest ja tellistest tugipiilaritega rajatise kohal on pilpakatus.[16]

Aadressil Žalioji väljak 14A asub mõisa laut. Algselt oli see nelinurkse põhiplaaniga ühekorruseline hoone, mille kohal oli pööning. Põhjaküljel asub suur silikaattellistest eeskoda, mis lisati hoonele aastal 1875. Aastal 1911 koostatud plaanil on näha ka põhjaküljel asunud juurdeehitist, mis oli tõenäoliselt karjaaed, ent juba 20. sajandi teisel poolel olid sellest märgatavad vaid üksikud müürijupid.[17] Aadressil Eduardo Andrė tänav 29 asub mõisa küün. Nelinurkse põhiplaaniga tellistest hoone frontoonidel on ümaraknad.[18] Sepikoda on ühekorruselina maakividest pööninguga hoone, mille lõunaküljel on uuemad juurdeehitised. Sepikoja uksepiidad on rajatud tellistest, kirdeküljel asub kontraforss.[19]

Piirdemüür ja väravad muuda

 
Lõunavärav

Mõisakompleksi ümbritseb piirdemüür, milles varem oli neli väravat. Müür on korrapärastest tellistest tulpadest, mille päisteks on kolmnurksed frontoonid. Tulpasid ühendab alumises osas maakividest, üleval metallist aed.[20] Müür pole säilinud terves ulatuses. Algsel kujul on säilinud lõuna- ja läänevärav. Põhjavärav on säilinud üksikute müürijuppide vahel, ka on see pooleldi lagunenud. Sellest on säilinud väravakaar ja osaliselt ka frontoon. Heas korras on frontooni talastik, nähtavad on ka tellistest pilastrid ja nende kapiteelid. Metallist väravad ise pole säilinud, küll on aga alles nende kohal olnud metallist pitsiline struktuur.[21]

Lõunaväravate vahimajake asub aadressil Eduardo Andrė tänav 19. See on nelinurkse põhiplaaniga ühekorruseline hoone, mille kohal on pööning. Idaosa all on kelder. Põhja- ja lõunaküljel on mezzanino'd. Lõunaküljel on nelinurkne nišš, põhja- ja lõunakülje frontoonidel on nišid, kus asuvad perekonnavapiga kartušid. Sokkel on idaosas tellistest, lääneosas betoonist. Hoone ise on punastest tellistest, välja arvatud läänefrontoon, mis on puidust. Katuse serva palistab enamikul frontoonidest puitpits.[22] Vahimajakese juures asuvad lõunaväravad. Need restaureeriti aastal 1970 Alfonsas Lagunavičiuse projekti järgi. Väravate keskset osa piiravad kaheksanurksed krooniga tulbad, selle mõlemal küljel on müüris kaarjad jalgväravad. Keskne värav on kahe poolega ja metallist, külgväravad on asuursest separauast ja ühe poolega.[23]

 
Läänevärav

Lääneväravate vahimajake koosneb kahest nelinurkse põhiplaaniga osast, millest lõunapoolsem on madalam, põhjapoolsem aga kõrgem. Hoone all on kelder. Põhjapoolsel küljel on tellistest rinnatis, seda liigendab ka karniis. Hoone on tellistest, välja arvatud põhjakülje trepp, mis on betoonist.[24] Säilinud on lääneväravani viiv pärnaallee. Läänevärav koosneb kesksest kahe kõrge nelinurkse tulbaga piiratud kesksest osast. Selle kahel küljel on kaarjad jalgväravad. Väraval on profileeritud karniis. Kogu väravakompleksi kujundamisel on kasutatud rustikat. Keskne värav on kahe poolega, jalgväravad ühe poolega. Kõik nad on sepistatud sõrestikulisest rauast. Põhjapoolse jalgvärava kohal on metallist väljaulatuv osa, millel rippus varem kell.[25]

Park muuda

 
Pargis asuv kaardilaud

Pargi kujundas Édouard André ja see valmis aasta 1900 paiku. Selle pindala on 23 hektarit ja see asub kolmel jõe suunas laskuval terrassil.[26]

Park on taastatud Alfonsas Lagunavičiuse projekti kohaselt. Selle läänepoolsem tasane osa on sümmeetrilise planeeringuga, põhja- ja idapoolsem osa on rajatud orunõlvale ja on vabakujundusega. Parki on loodud mitmeid loodust meenutavaid elemente: grotid, kaskaadid, kiviste basseinidega tehislikud allikad. Sealsetest rahnudest on osad looduslikud, osad on sinna aga pargi rajamisel paigaldatud. Pargi keskosas on erinevaid terrasse eraldamas kivist tulpadega balustraad. Ka on pargi keskosas kaheksanurkne marmorist kaardilaud. Parterit piiravad seitse kivist tulpa. Ka on parteril kaks postamendil asuvat vaasi. Pargis on tellistest purskkaev, millel on betoonist bassein. Läänepoolsed teed ja lõunapoolse sissesõidutee ümbrus on kujundatud pärnaalleedena. Idapoolsed rajad on valdavalt kruusatatud, endise edelaväravani viiv tee munakivisillutisega. Puud on valdavalt kohalikud: pärnad, kuused, männid, saared, tammed, kased, vahtrad, hõberemmelgad. võõrliikidest kasvavad seal torkav kuusk, harilik hobukastan ja babüloni remmelgas.[27]

Viited muuda

  1. "Trakų Vokės dvaro sodyba". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. "Trakų Vokė – Vilnijos vartai" (leedu keeles). Vilniaus apskrities kraštotyra. Vaadatud 23. augustil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 Tiškevičius, Jonas Juozapas (1983). Lietuviškoji tarybinė enciklopedija, Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas. Kd.XI: Šternbergo-Vaisius. lk 325.
  4. Butvilaitė, Rasa & Paknys, Raimondas (2014). Lithuania's Castles, Estates, Mansions. R. Paknio Leidykla. lk. 142. ISBN 978-9955-736-54-7.
  5. "Oficjalne otwarcie pałacu w Wace Trockiej". Wilnoteka.lt (poola keeles). 3. september 2014. Vaadatud 23. augustil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. "Vilnius: The Perfect Set for HBO's Catherine the Great" (inglise keeles). Vilniaus miesto plėtros agentūra. Vaadatud 23. augustil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. "Trakų Vokės dvaro sodybos rūmai". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. "Trakų Vokės dvaro sodybos oficina". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. "Trakų Vokės dvaro sodybos virtuvė-skalbykla". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. "Trakų Vokės dvaro sodybos pirtis-skalbykla". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. "Trakų Vokės dvaro sodybos ūkvedžio namas". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. "Trakų Vokės dvaro sodybos koplyčia-mauzoliejus". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. "Trakų Vokės dvaro sodybos arklidė". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. "Trakų Vokės dvaro sodybos svirnas". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  15. "Trakų Vokės dvaro sodybos bokštas". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. "Trakų Vokės dvaro sodybos ledainė". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  17. "Trakų Vokės dvaro sodybos tvartas". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  18. "Trakų Vokės dvaro sodybos kluonas". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  19. "Trakų Vokės dvaro sodybos kalvė". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  20. "Trakų Vokės dvaro sodybos tvora". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  21. "Trakų Vokės dvaro sodybos tvoros fragmentai ir šiaurės vartai". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  22. "Trakų Vokės dvaro sodybos pietų vartų sargo namas". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  23. "Trakų Vokės dvaro sodybos pietų vartai". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  24. "Trakų Vokės dvaro sodybos vakarų vartų sargo namas". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  25. "Trakų Vokės dvaro sodybos vakarų vartai". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  26. "Dziś otwarcie pałacu Tyszkiewiczów dla zwiedzających". L24 (poola keeles). 5. september 2014. Vaadatud 23. augustil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  27. "Trakų Vokės dvaro sodybos parkas". Leedu kultuurimälestiste register (leedu keeles). Leedu kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Vaadatud 10. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid muuda