Ava peamenüü

Toomas Vint (sündinud 5. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti kunstnik ja kirjanik.

Toomas Vint
Toomas Vint.JPG
Toomas Vint 2012. aastal
Sünniaeg 5. märts 1944 (75-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala kunstnik ja kirjanik
Auhinnad

Konrad Mäe medal (1987) Valgetähe III klassi teenetemärk (2012) Friedebert Tuglase novelliauhind (1979, 1984 ja 2012)

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1997)

Sisukord

ElukäikRedigeeri

Lõpetas Tallinna 10. Keskkooli 1962, samal aastal astus Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia osakonda. 1963–1965 läbis sõjaväeteenistuse Nõukogude mereväe Põhjalaevastikus, 1967–1971 töötas ETV-s režissööri abi ja assistendina. 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1977. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Vabakutseline.

Kunstialane tegevusRedigeeri

Toomas Vint hakkas esinema näitustel kuuekümnendate lõpul, ANK-64 järellainetuses, tõeline läbimurre toimus tööga „Sinu liblikas lendab sinu aasale” 1971. Toomas Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid: intellektuaalne naivism, transavangard, metafüüsiline maal, magritilik sürrealism. Ta ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maastikeks.[1]

Üheksakümnendate keskpaiku sekkus Vint aktiivselt kunstiellu, esitades näitusele „Biotoopia” (1995) kaasaegset kunsti parodeeriva installatsiooni „Vaikelu”, misjärel jätkas ajakirjanduses eesti kunstipoliitika kirglikku arvustamist. Pärast näituse „Déjà vu” (2000) kureerimist tõmbus kunstikõnelustest kõrvale.[1]

Vindi maale on omandanud mitmed kunstimuuseumid ja prominentsed erakogud.

Tähtsamad isikunäitusedRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

  • 1978 NSVL Kunstnike Liidu diplom
  • 1978 Vilniuse IV Maalitriennaal, Vilniuse linna auhind
  • 1979 Baltimaade Noortekunsti Triennaal, medal
  • 1981 Vilniuse V Maalitriennaal, ajakirja “Kulturos Barai” preemia
  • 1986 Konrad Mäe medal
  • 1987 Konrad Mäe medal

Kirjandusalane tegevusRedigeeri

Toomas Vint tuli kirjandusse 1970. aastatel novellistina. Sageli käsitletakse teda koos Vaino Vahingu ja Rein Saluriga, kuigi nende kolme loomingus erilisi ühisjooni ei leidu. Oli üks poolpõrandaaluse ajakirja „Hees“ tegijatest. „Heesi“ väljaandel ilmus 1968 Toomas Vindi luulekogu „Suitsupilvedest unistus".

Vindi varasemat loomingut (1968–1987) iseloomustavad märksõnad: mäng, irreaalse põimumine reaalsega, üksildus, vastuolulised hingeseisundid, erootika. Iroonia seguneb enesestmõistetavusega lüürika ja tundelisusega. Aastatel 1987–1994 kirjutas Vint mõned üksikud novellid.

1995–2005 oli viljakas periood, igal aastal ilmus raamat. Romaanides hakkab tööle postmodernistlik võttestik. Romaan „Kojamehe naine” šokeeris publikut seksuaalse avameesusega, „Lõppemata maastik” prototüüpidega. Ambitsioonikas Helger Tepneri triloogia („Kojamehe naine“, „Topeltvalguses“, „Mäluauguga naine“) püüdis tabada olulist, mis 1960. aastatest kuni tänase päevani eesti inimese hinges toimus. Iga raamat pakkus ajastule sobiva metafoori.

Raamatuid ilmunud vene ja soome keeles, jutte tõlgitud paljudesse keeltesse.

NovellikogudRedigeeri

  • 1974 Kahel pool hekiga palistatud teed
  • 1977 Perekondlikud mängud
  • 1979 Pööre & veeremäng
  • 1983 Tantsud Mozarti saatel
  • 1988 Kahekesi
  • 1996 Naisepiinaja õnnenatukene
  • 2000 Elamise sulnis õudus
  • 2002 Himm
  • 2004 Õnneliku lõpuga lood
  • 2011 Kunstniku elu

RomaanidRedigeeri

  • 1975 Ringmäng
  • 1980 Väikelinna romaan
  • 1985 Suur isane kala akvaariumis
  • 1995 Kojamehe naine
  • 1997 Lõppematu maastik
  • 1998 Kunstnikuromaan
  • 1999 Nädalavahetusel. Mängides
  • 2001 Kaine kuu ja purjus päike
  • 2003 Minu abielu prostituudiga
  • 2005 Topeltvalguses
  • 2007 Mäluauguga naine
  • 2009 Üüriline
  • 2012 Avalikult abielust

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli põllumajandusmajandusteadlane Endel Vint. Vend Tõnis Vint ja õde Maara Vint on kunstnikud. Abikaasa Aili Vint (Sarv) on kunstnik.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri