1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument
1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument (ka Tondipoiste ausammas) on püstitatud neljale Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste sõjakooli kadetile Aleksander Tedrele, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tombergile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus.[1] Mälestussammas asub Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi asumis aadressil Tondi tänav 55/57.
Mälestusmärgi autor on skulptor Amandus Adamson. See avati 1928. aastal. Nõukogude okupatsiooni ajal 1941. aastal see hävitati. Mälestusmärk taastati ja avati uuesti 2009. aastal. Skulptuuri taastas Jaak Soans.
Kirjeldus
muuda
Kuna ajalooline monumentaalkompleks asus sõjakooli kõrge piirde taga, rajati mälestusmärgile koonusekujuline kivitrepiga küngas, mida 2009. aastal ei taastatud. Monumendi kõik muud osad taastati vanade fotode alusel täies mahus. Lisati kaks mälestustahvlit.
Samba vundamendi läbimõõt on 20 meetrit ja graniidist postamendi kõrgus üle kaheksa meetri. Monumenti ilmestavad neli bareljeefi (portreereljeefid, 1,5 elusuurust), pärg ja skulptuur. Figuraalse grupi kõrgus on 2,5 m ja kujutab kadetti, kes seisab oma haavatud sõbra kõrval.
Ajalugu
muudaAusamba esmase püstitamise mõtte algatasv kolonelleitnant Eduard Rüütel. Raha koguti annetustena langenud kadettide teenistuskaaslaste poolt.
Ausamba kavandi ja mudeli valmistas professor Amandus Adamson. Skulptuur valati Itaalias. Alus valmistati Aleksander-Eduard Jürgensi kivitööstuses Tallinnas. Nurgakivi paigaldas tolleaegne sõjaminister kindral Nikolai Reek 17. mail 1928.[2] Mälestusmärk avati sama aasta 16. septembril. Samba avas riigivanem Jaan Tõnisson.[2] Ausamba aluse nurgakivi alla asetatud metallsilindri sisu – originaaldokumendid (kokku 114 lehekülge) on säilitamisel Riigiarhiivis.
1941. aasta veebruaris monument hävitati. 1942. aasta augustis leiti pronkskuju ja toimetati Tallinna.[2] Kujul oli kannatada saanud püsti seisva figuuri pea ning relv ning see loodeti taastada.[2]
Mälestusmärgi taastamise mõtte algatas 2002. aastal erukolonelleitnant Jaak Haud (Kaitsekolledži ülema kohusetäitja aastatel 1993–1997) kodanikualgatuse korras. Algatus viis Tallinna Linnavalitsuse otsuseni ausammas taastada.
Taasavamine
muudaMälestusmärk taasavati pidulikult Tallinna päeval, 15. mail 2009. Avasõnad ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar, sõnavõtuga esinesid ka Riigikogu liige Mart Laar ja Eesti Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Mälestussamba õnnistas sisse Tallinna praost Jaan Tammsalu, esines Kaitseväe orkester. Tseremooniat juhatas Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb. Tseremoonial osales külalisena Rootsist Tondi Sõjakooli viimase lennu (1940) lõpetanu, 92-aastane Jaan Sepp.
Dokumentaalfilm
muudaMälestusmärgi taassünnist valmis 2009. aastal dokumentaalfilm "Tondipoisid" (režissöör Asko Kase).
Vaata ka
muudaViited
muudaKirjandus
muuda- Mälestussammas mehisusele. / Postimees 17. september 1928. Lk. 1
- Ühiskond ei unusta mehiseid tegusid. / Päevaleht 17. september 1928. Lk. 1
- 1. dets mässuohwrite austamine. / Vaba Maa 18. september 1928. Lk 1
- Tallinna Linnavolikogu otsuse protokoll, august 2007.
- "1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettidele pühendatud mälestusmärgi taastamine". Tallinna Linnavalitsus, 27. detsember 2007 nr 59.
- "Tondi sõjakooli monument taastatakse" / Õhtuleht 5. jaanuar 2008
- "Tondipoiste" mälestussammas saab nurgakivi / Postimees, 6. märts 2009.
- "Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.1–3
- Tondipoiste mälestusmärgi taasavamine! Terve Mõistuse Sündikaat. 14. mai 2009
Välislingid
muuda- Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist Tondil
- Album Tondipoiste mälestussamba nurgakivi asetamine 10.03.2009
- Video. Reporter.ee: Tondipoiste mälestusmärk sai nurgakivi Tallinna Postimees, 10. märts 2009
- Sõjakooli kadetid korraldavad öise mälestusrivistuse Tallinna Postimees, 30. november 2009