Mihhail Korb
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2012) |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Mihhail Korb (sündinud 3. augustil 1980 Pärnus) on Eesti poliitik.
Mihhail Korb | |
---|---|
XIV Riigikogu liige | |
Ametiaeg 30. märts 2019 – 31. märts 2023 | |
Riigihalduse minister | |
Ametiaeg 23. november 2016 – 12. juuni 2017 | |
Eelnev | Arto Aas |
Järgnev | Jaak Aab |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
3. august 1980 Pärnu, Eesti |
Erakond | Eesti Keskerakond (alates 2005) |
Ta oli 23. novembrist 2016 kuni 12. juunini 2017[1] riigihalduse minister Jüri Ratase esimeses valitsuses. 24. mail 2017 teatas ta, et astub tagasi. Ta oli ka XII, XIII Riigikogu ja XIV Riigikogu koosseisu liige.
2017. aasta suvel valiti Mihhail Korb Keskerakonna peasekretäriks ning viis erakonna vastu 2019. aasta Riigikogu valimistele. 12. jaanuaril 2021. aastal teatas Mihhail Korb, et astub peasekretäri ametist tagasi. Samal päeval tuli ilmsiks, et Mihhail Korbi kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises.
Hariduskäik
muuda- 2010 – lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli energeetika bakalaureuseõppes
- 2008 – lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli, majandusteaduste magister
- 2003 – lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse erialal, bakalaureusekraad
Töökäik
muuda- 06.2014–... Riigikogu liige
- 10.2011–06.2014 Tallinna Kesklinna vanem
- 12.2009–10.2011 Kristiine linnaosa vanem
- 12.2005–10.2009 Kristiine linnaosa vanem
- 03.2004–11.2005 Mustamäe linnaosa valitsus, eelarvespetsialist
Keeleoskus
muudaEmakeel – vene keel, eesti ja inglise keel – kõrgtase
Seisukohti
muuda14. juunil 2016 jätsid Korb ja veel kuus Keskerakonna liiget hääle andmata Riigikogus vastu võetud juuniküüditamist puudutanud avaldusele. Korb põhjendas hääletamata jätmist seisukohaga, et selliste sündmuste kordumist ei aita vältida "parlamentide avaldused ja kaunisõnalised pressiteated" ning "mineviku meenutamine ei peaks toimuma mitte deklaratsioonide vahendusel, vaid kooliõpikutes ning lähedaste keskel".[2]
Korb esitas 24. mail 2017 peaminister Ratasele avalduse riigihalduse ministri ametist tagasiastumiseks, mille Ratas ka rahuldas. Tagasiastumise põhjuseks oli Korbi 23. mail Haapsalus avalikkuse ees tehtud repliik, kus ta ütles, et ei toeta Eesti liikmesust NATOs: «Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmesuse poolt. Aga kui teha oma armee, läheb see veel kallimaks. Saate aru? Soomlased ehitavad oma armeed, nad on NATOst eraldi, tegelevad ise oma riigi kaitsmisega. Aga neile ei tule keegi appi."[3][4]
Isiklikku
muudaTema isa Valeri Korb on Keskerakonna poliitik, endine Riigikogu liige.
Mihhail Korbil on elukaaslane ja kaks last.
Viited
muuda- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 08.06.2017 otsus nr 106 "Muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus". Avaldamismärge: RT III, 10.06.2017, 1.
- ↑ Andres Einmann. Keskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse Postimees online, 15.06.2016.
- ↑ Urmas Lauri (24.05.2017). "Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette". Lääne Elu. Vaadatud 27. mail 2017.
- ↑ Hanneli Rudi, Piret Lakson (24.05.2017). "Video: Mihhail Korb astub NATO-teemaliste kommentaaride tõttu tagasi". Postimees. Vaadatud 25. mail 2017.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Mihhail Korb |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Mihhail Korb |
Eelnev Arto Aas |
Eesti riigihalduse minister 2016–2017 |
Järgnev Jaak Aab |