Teratogeenid on ained või tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid.[1]

Teratogeenidel on kindel lävimõju, mis tähendab, et nad on ohtlikud alates teatud eksponeerumise tasemest. Nad võivad mõjutada ühe või teise elundi arengut vaid kindlatel kriitilistel perioodidel.

Inimesel on enamiku elundite jaoks kriitiliseks perioodiks emaüsas arenemise kaks esimest kuud. Esimesel kahel nädalal teratogeenide mõjul kõrvalekaldeid ei teki – kahjustatud embrüo hukkub. Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed: välis- ja siseelundite väärarengud, näiteks varvaste või sõrmede puudumine või liigsus. Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded, mis võivad avalduda postnataalselt, näiteks lihastoonuse häired, krambid, seedesüsteemi häired ja sellised käitumishäired nagu hüperaktiivsus.

Teratogeenid liigitatakse bioloogilisteks, keemilisteks ja füüsikalisteks.

Bioloogilised teratogeenid muuda

Haigustekitajad muuda

Kõik viirused võivad teatud perioodil olla teratogeense mõjuga, kuid kindel mõju on punetiste viirusel, tsütomegaloviirustel (seotud kuulmisvaegustega) ning Coxsackie viirusel.[2]

Bakterid pole tavaliselt teratogeensed, erandiks on süüfilis.

Algloomadest liiguvad läbi platsenta tavaliselt eosloomad, millest ohtlikem on toksoplasmoosi põhjustav Toxoplasma gondii.

Vajalike ainete vaegus muuda

Mikroelementide vaegustest on teratogeense mõjuga koobalti ja raua puudus.

Mineraalainetest on ohtlik kaltsiumipuudus.

Orgaanilistest toitainetest võivad teratogeenselt mõjuda:

Mürgistused muuda

Raseda haigused muuda

Keemilised teratogeenid muuda

Ravimid muuda

Kõik ravimid võivad teatud perioodidel olla teratogeense mõjuga. Selleks peab kõigil ravimitel olema teratogeensusaste kindlaks määratud. Mitme ravimi koostoimel on aga tagajärjed ennustamatud.

Teratogeense toimega ravimpreparaadid muuda

Mainimist väärib nn talidomiidikatastroof, mille mõjul hakati 1960. aastatel ravimite ohutuse testimisele pöörama palju suuremat tähelepanu. Talidomiid oli mõeldud ravimina rasedatele hommikuse iivelduse vastu. Talidomiid takistas loote veresoonte arengut, mille tõttu lapsed sündisid ilma jäsemeteta, labakäed ja labajalad kinnitusid vastavalt õlgadele ja puusadele. Laste vaimne areng oli aga normaalne.[3]

Olmemürgid muuda

Ohtlikud on lakid, lahustid ja värvid, aga ka muud olmekemikaalid, näiteks kõik nitrovärvid, liimid, vaigud, formaldehüüd, putukamürgid, taimekaitsevahendid.

Alkohol muuda

Alkohol on suuremates kogustes kesknärvisüsteemile kahjulik ja lootel võib selle mõjul välja kujuneda fetaalne alkoholisündroom.

Nikotiin muuda

Nikotiin pole otsene teratogeen, kuid võib mõjutada loote närvisüsteemi, mis on veel arenemisjärgus. Suitsetajatest rasedate vastsündinud võivad olla alakaalulised. Ka võib suureneda enneaegse sünnituse ja nurisünnituse oht.

Narkootikumid muuda

Mitmete narkootiliste ainete mõjul kujuneb lootel sõltuvussündroom, millega tuleb hakata tegelema sünnihetkest. Vastasel juhul võivad vastsündinul võõrutusnähtudena tekkida krambid ja hingamisseisak, mis lõpeb surmaga. Kokaiin võib põhjustada nurisünnitust, platsenta enneaegset irdumist ning pärsitud kasvu.

Keskkonnamürgid muuda

Füüsikalised teratogeenid muuda

Kiirgus muuda

Muud füüsikalised teratogeenid muuda

Füüsikaliste teratogeenide hulka kuuluvad veel

  • vibratsioon;
  • löögid, põrutused;
  • riietuse liigne surve.

Viited muuda

  1. Meditsiinisõnastik. Tõlkinud Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 766, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. 2,0 2,1 Kärner J. "Sissejuhatus arengubioloogiasse" 1997
  3. Talidomiidi valimistanud Saksa firma palus 50 aastat hiljem vabandust, 01.09.2012.

Välislingid muuda

  • Purdue University, Terotegeene, veebiversioon (vaadatud 22.10.2013) (inglise keeles)