Onkoteraapia

Onkoteraapia ehk medikamentoosne onkoloogia on kliinilise meditsiini eriala, mis tegeleb peamiselt inimeste kasvajaliste haiguste diagnostika, medikamentoosse ravi ning taastus- ja toetusraviga ning selle valdkonna teadusuuringute ja koolituse korraldamisega.

Medikamentoosne kasvajavastane ravi jaguneb manustamise skeemide ja eesmärkide alusel kolmeks:

• medikamentoosne adjuvantravi (teraapia pärast kirurgilist ravi, mis peab kindlustama vähi võimalikult täielikku eemaldamist);
• medikamentoosne neoadjuvantravi (esmane teraapia enne kirurgilist ravi, mille eesmärgiks on vähendada vähi ruumala);
• medikamentoosne palliatiivravi (eesmärgiks on kannatuste minimeerimine ja sümptomite leevendamine).

Liigitus biokeemilise toime järgi

Onkoteraapia koosneb järgmistest alaliikidest:

• keemiaravi ehk kemoteraapia ehk ravi tsütostaatiliste (rakujagunemist pidurdavate) või tsütotoksiliste (rakke surmavate) ainetega;
• hormoonravi ehk endokriinravi;
• sihtmärkravi ehk konkreetsele bioloogilisele molekulile suunatud ravi, kus kasutatakse väikeseid molekule (toimeaine lõpus on enamasti -ib, mis tuleneb inhibiitori lühendist) või antikehi (toimeaine lõpus on enamasti -ab);
• immuunravi (sh kasvajate vaktsiinteraapia).

Keemiaravi

Etoposiidi struktuur.

Onkoteraapia keemiaravimite hulka kuuluvad:

• alküleerivad ained: kloorambutsiil, tsüklofosfamiid, estramustiin, ifosfamiid, melfalaan, karboplatiin, tsisplatiin, oksaliplatiin, busulfaan, aga ka mitteklassikalised alküleerivad ained;
• antimetaboliidid: floksuridiin, fludarabiin, fluorouratsiil, gemtsitabiin, hüdroksüuurea, kapetsitabiin, merkaptopuriin, metotreksaat, pentostatiin, pemetrekseed, thioguaniin, tsütarabiin jpt;
• kasvajavastased antibiootikumid: bleomütsiin, daktinomütsiin, daunorubitsiin, doksorubitsiin, epirubitsiin, idarubitsiin, mitoksantroon, mitomütsiin jpt;
• mikrotuubulite-vastased ained: vinblastiin, vinkristiin, vinorelbiin, dotsetakseel, paklitakseel jpt;
• topoisomeraasi inhibiitorid: etoposiid, teniposiid, irinotekaan, topotekaan jpt.

Palbotsikliib (struktuur joonisel) on vähi sihtmärkravimite hulka kuuluv proteiinkinaasi CDK4/6 inhibiitor.

Sihtmärkravi

Ibrutiniib (struktuur joonisel) on üks suurima läbimüügiga sihtmärkravimeid. See on proteiinkinaasi BTK pöördumatu (kovalentne) inhibiitor.

Sihtmärkravimite hulka kuuluvad:

• bevatsisumaab (antikeha veresoonte endoteeli kasvufaktori vastu),
• tsetuksimaab ja panitumumaab (proteiinkinaasi EGFR blokeerivad antikehad),
• trastusumaab (proteiinkinaasi HER2 blokeeriv antikeha),
• erlotiniib ja gefitiniib (proteiinkinaasi EGFR inhibiitorid),
• mitmele proteiinkinaasile (põhiliselt türosiinkinaasidele) suunatud inhibiitorid imatiniib, lapatiniib, sorafeniib ja sunitiniib,
• temsiroliimus ja everoliimus (proteiinkinaasi mTORC1 inhibiitorid) jpt.

Hormoonravi

Onkoteraapia hormoonravimite hulka kuuluvad:

• tamoksifeen ja toremifeen (östrogeeni retseptori modulaatorid),
• fulvestrant (östrogeeni retseptori antagonist ja ühtlasi retseptori lagundamist soodustav ravim),
• gosereliin (gonadotropiini vabastava hormooni ehk GnRH retseptori agonist),
• anastrosool, letrosool ja eksemestaan (ensüümi aromataasi inhibiitorid),
• bikalutamiid (androgeeni retseptori antagonist) ja tsüproteroon (androgeeni retseptori osaline agonist) jpt.

Immuunravi

Onkoteraapia immuunravimite hulka kuuluvad näiteks interferoon-alfa, interleukiin-2, immuunkontrollpunkti (ehk PD-1/PD-L1 raja) inhibiitor durvalumaab ja valgule CD20 suunatud antikeha rituksimaab. Immuunravi kuulub rahvusvahelise määratluse kohaselt bioloogilise onkoteraapia alla, sest selles kasutatakse bioloogiliste süsteemide (enamasti elusrakkude) vahendusel sünteesitud molekule, nt antikehi.

Muud ravimid

Lisaks kasutatakse onkoteraapias mitmeid antiemeetilisi ravimeid.

Tulevikuprognoosid

Meditsiinialaste teadusajakirjade andmebaasi PubMed statistika 22.01.2023 seisuga: teostati otsing graafikul märgitud märksõnadega. Tuleb tähele panna, et graafiku y-telg on katkendlik, tagamaks väiksema vastete arvuga terminite kasutuse kasvu paremat visualiseerimist.

2014. aastal prognoositi, et 2020. aastaks on 20 suurema ülemaailmselt turustatud ja tarbitud ravimi hulgas esikohal just onkoloogilised ravimid nivolumaab, pembrolisumaab, palbotsikliib, neratiniib, ABT-199, MPDL3280A, MEDI4736, AZD-9291, Co-1868, LEE011. Suuresti läks see prognoos täppi: 2022. aasta veebruaris ilmunud andmete kohaselt kuulusid 2021. aastal kümne suurima läbimüügiga ravimi hulka palbotsikliib (Ibrance), pembrolisumaab (Keytruda), nivolumaab (Opdivo) ja viimase kahega toime poolest sarnane atesolisumaab (Tecentriq), aga lisaks ka lenalidomiid (Revlimid), ibrutiniib (Imbruvica), pertusumaab (Perjeta), bevatsisumaab (Avastin), trastusumaab (Herceptin) ja rituksimaab (Rituximab).

Arvestades personaalmeditsiini osakaalu suurenemist onkoteraapias, on tõenäoline, et lähimas tulevikus jätkub personaliseeritud sihtmärkravis kasutatavate ravimite arendus ja laialdasem kasutuselevõtt. Onkoteraapia valdkonna kasvava populaarsusega märksõnadeks on lisaks antikeha-ravim konjugaadid, mis võimaldavad ravimite täppistransporti kasvaja koldesse, ning patsiendi modifitseeritud T-rakkude kasutamine (nn CAR-T teraapia), mis võimaldab efektiivsemalt kaasata immuunsüsteemi komponente vähirakkude tuvastamisse ja hävitamisse.

Ajaloolist

Vähktõve onkoteraapia (tõenduspõhise meditsiini mõttes) sai alguse eeldatavalt 1942. aastal, mil Louis Goodman ja Alfred Gilman kasutasid lämmastik-sinepigaase (nitrogen mustard) mitte-Hodgkini lümfoomi raviks.

Välislingid

• Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik arstiteaduskonna 4. kursusele, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067
• Melatoniin. Eesti Rahvusringhääling, Öine valgustus võib peatada vähiravi toime, 29. juuli 2014