Onkoteraapia

Onkoteraapia ehk medikamentoosne onkoloogia on kliinilise meditsiini eriala, mis tegeleb peamiselt inimeste kasvajaliste haiguste diagnostika, medikamentoosse ravi ning taastus- ja toetusraviga. Onkoteraapia tegeleb ses valdkonnas ka teaduslike uuringute ning koolituste korraldamisega.

Medikamentoosne kasvajavastane ravi jaguneb manustamise skeemide ja eesmärkide alusel kolmeks:

  • medikamentoosne adjuvantravi (teraapia pärast kirurgilist ravi, mis peab kindlustama vähi võimalikult täielikku eemaldamist)[1];
  • medikamentoosne neoadjuvantravi (esmane teraapia enne kirurgilist ravi, mille eesmärgiks on vähendada vähi ruumala)[2];
  • medikamentoosne palliatiivravi (eesmärgiks on kannatuste minimeerimine ja sümptomite leevendamine).

Liigitus biokeemilise toime aluselRedigeeri

Onkoteraapia koosneb järgmistest alaliikidest:[3]

  • keemiaravi ehk kemoteraapia ehk ravi tsütostaatiliste (rakujagunemist pidurdavate)[4] või tsütotoksiliste (rakke surmavate)[5] ainetega;
  • hormoonravi ehk endokriinravi;
  • sihtmärkravi ehk konkreetsele bioloogilisele molekulile suunatud ravi, kus kasutatakse väikeseid molekule (toimeaine lõpus on enamasti -ib, mis tuleneb inhibiitori lühendist) või antikehi (toimeaine lõpus on enamasti -ab)[6];
  • immuunravi (sh kasvajate vaktsiinteraapia).

KeemiaraviRedigeeri

 
Etoposiidi struktuur.

Onkoteraapia keemiaravimite hulka kuuluvad:

 
Palbotsikliib (struktuur joonisel) on vähi sihtmärkravimite hulka kuuluv proteiinkinaasi CDK4/6 inhibiitor.

SihtmärkraviRedigeeri

 
Ibrutiniib (struktuur joonisel) on üks suurima läbimüügiga sihtmärkravimeid. See on proteiinkinaasi BTK pöördumatu (kovalentne) inhibiitor.

Sihtmärkravimite hulka kuuluvad:

HormoonraviRedigeeri

Onkoteraapia hormoonravimite hulka kuuluvad:

ImmuunraviRedigeeri

Onkoteraapia immuunravimite hulka kuuluvad näiteks interferoon-alfa, interleukiin-2, immuunkontrollpunkti (ehk PD-1/PD-L1 raja) inhibiitor durvalumab[7] ja valgule CD20 suunatud antikeha rituksimab[8]. Immuunravi kuulub rahvusvahelise määratluse kohaselt bioloogilise onkoteraapia alla, sest selles kasutatakse bioloogiliste süsteemide (enamasti elusrakkude) vahendusel sünteesitud molekule, nt antikehi.[9]

Muud ravimidRedigeeri

Lisaks kasutatakse onkoteraapias mitmeid antiemeetilisi ravimeid.

TulevikuprognoosidRedigeeri

 
Meditsiinialaste teadusajakirjade andmebaasi PubMed statistika 22.01.2023 seisuga: teostati otsing graafikul märgitud märksõnadega. Tuleb tähele panna, et graafiku y-telg on katkendlik, tagamaks väiksema vastete arvuga terminite kasutuse kasvu paremat visualiseerimist.

2014. aastal prognoositi, et 2020. aastaks on 20 suurema ülemaailmselt turustatud ja tarbitud ravimite hulgas esikohal just onkoloogilised ravimid nivolumab, pembrolisumaab, palbotsikliib, neratiniib, ABT-199, MPDL3280A, MEDI4736, AZD-9291, Co-1868, LEE011.[10] Suuresti osutus prognoos tõeseks: 2022. aasta veebruaris ilmunud andmete kohaselt kuulusid 2021. aastal kümne suurima läbimüügiga ravimi hulka palbotsikliib (Ibrance), pembrolisumaab (Keytruda), nivolumab (Opdivo) ja viimase kahega toime poolest sarnane atesolisumab (Tecentriq), aga lisaks ka lenalidomiid (Revlimid), ibrutiniib (Imbruvica), pertuzumab (Perjeta), bevatsisumaab (Avastin), trastusumaab (Herceptin) ja rituksimab (Rituximab).[11]

Arvestades personaalmeditsiini osakaalu suurenemist onkoteraapias,[12][13] on tõenäoline, et lähimas tulevikus jätkub personaliseeritud sihtmärkravis kasutatavate ravimite arendus ja laialdasem kasutuselevõtt. Onkoteraapia valdkonna kasvava populaarsusega märksõnadeks on lisaks antikeha-ravim konjugaadid[14], mis võimaldavad ravimite täppistransporti kasvaja koldesse, ning patsiendi modifitseeritud T-rakkude kasutamine (nn CAR-T teraapia)[15], mis võimaldab efektiivsemalt kaasata immuunsüsteemi komponente vähirakkude tuvastamisse ja hävitamisse.

AjaloolistRedigeeri

Vähktõve onkoteraapiat (tõenduspõhise meditsiini mõttes) kasutati eeldatavasti 1942. aastal, mil Louis Goodman ja Alfred Gilman kasutasid lämmastik-sinepigaase (nitrogen mustard) mitte-Hodgkini lümfoomi raviks.[16][17]

ViitedRedigeeri

  1. "Adjuvant therapy: Balance side effects with benefits". Mayo Clinic (inglise). Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
  2. "Neoadjuvant therapy". www.cancer.gov (inglise). 2011. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
  3. Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 34, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.
  4. "Cytostatic agent". www.cancer.gov (inglise). 2. veebruar 2011. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
  5. "Cytotoxic agent". www.cancer.gov (inglise). 2. veebruar 2011. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
  6. Marquart, John; Chen, Emerson Y.; Prasad, Vinay (1. august 2018). "Estimation of the Percentage of US Patients With Cancer Who Benefit From Genome-Driven Oncology". JAMA oncology. 4 (8): 1093–1098. DOI:10.1001/jamaoncol.2018.1660. ISSN 2374-2445. PMC 6143048. PMID 29710180.
  7. Euroopa Ravimiamet. "IMFINZI" (PDF). ema.europa.eu. Vaadatud 21.01.2023.
  8. Euroopa Ravimiamet. "Rixathon" (PDF). ema.europa.eu. Vaadatud 21.01.2023.
  9. "Biological therapy". www.cancer.gov (inglise). 2011. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
  10. Liis Velsker, Edetabel: ravimitööstuse 20 edukamat tulevikutoodet, 11. august 2014, veebiversioon (vaadatud 96.08.2015).
  11. "Global Top 10 Cancer Drugs By Sales 2021". BioSpace (Ameerika inglise). Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
  12. Kato, Shumei; Kim, Ki Hwan; Lim, Hyo Jeong; Boichard, Amelie; Nikanjam, Mina; Weihe, Elizabeth; Kuo, Dennis J.; Eskander, Ramez N.; Goodman, Aaron; Galanina, Natalie; Fanta, Paul T.; Schwab, Richard B.; Shatsky, Rebecca; Plaxe, Steven C.; Sharabi, Andrew (2. oktoober 2020). "Real-world data from a molecular tumor board demonstrates improved outcomes with a precision N-of-One strategy". Nature Communications (inglise). 11 (1): 4965. DOI:10.1038/s41467-020-18613-3. ISSN 2041-1723.
  13. "Kasvajate molekulaarse diagnostika ja molekulaarse kasvajakonsiiliumi lõimimine kliinilisse praktikasse - Eesti Arst - Eesti Arstide Liidu ajakiri". eestiarst.ee. Vaadatud 22. jaanuaril 2023.
  14. Birrer, Michael J.; Moore, Kathleen N.; Betella, Ilaria; Bates, Richard C. (1. juuni 2019). "Antibody-Drug Conjugate-Based Therapeutics: State of the Science". Journal of the National Cancer Institute. 111 (6): 538–549. DOI:10.1093/jnci/djz035. ISSN 1460-2105. PMID 30859213.
  15. Dai, Xiaofeng; Mei, Yi; Cai, Dongyan; Han, Weidong (2019). "Standardizing CAR-T therapy: Getting it scaled up". Biotechnology Advances. 37 (1): 239–245. DOI:10.1016/j.biotechadv.2018.12.002. ISSN 1873-1899. PMID 30543841.
  16. FROM THE FOLLOWING ARTICLE: Chemotherapy and the war on cancerBruce A. Chabner & Thomas G. Roberts, JrNature Reviews Cancer 5, 65–72 (January 2005) doi:10.1038/nrc1529,[1]
  17. Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, A History of Cancer Chemotherapy, doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res November 1, 2008 68;8643,Veebiversioon (vaadatud 30.07.2013)

VälislingidRedigeeri