Seedeelundkond[1] ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Seedeaparaadi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Roomajatel muuda

Maolistel muuda

  Pikemalt artiklis Maolised#Seedeaparaat

Madude seedeaparaati liigitatud elundite morfoloogilised näitajad (näiteks kuju, suurus jms) ja ka asend võivad suuresti varieeruda nii perekonniti kui ka liigiti ja indiviiditi. Seedeaparaat koosneb ka vastavatest kudedest ja rakkudest.

Seedeaparaati kuuluvad suuõõs, süljenäärmed, keel, hambad, söögitoru, magu (sh maolukuti), sooled, maks, sapipõis, kõhunääre ning kloaak. Inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude puhul liigitatakse siia ka mürgiaparaat.

Enamik seedeaparaadi elunditest on seest vooderdatud limaskestaga.

Imetajatel muuda

Inimestel muuda

  Pikemalt artiklis Inimese seedeelundkond

Inimese seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmiselt 8–10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Seedeelundkonda kuulub veel kolm nääret – maks, süljenäärmed ja kõhunääre.

Terminoloogia muuda

Seedeelundkond ei kuulu kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

Seedeelundkond on kantud Terminologia Anatomicasse.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Arne Lepp. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 332, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

Välislingid muuda