Teetanus

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab pinnases elava bakteri Clostridium tetani poolt anaeroobsetes tingimustes produtseeritud eksotoksiin. See kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme.

Teetanusetekitaja elab saprofüüdina hobuse, veise, jt koduloomade, ka inimese seedetraktis; organismi satub tavaliselt pinnasest haava kaudu. Haiguse lõimetusaeg on tavaliselt 3–14 päeva (kuni 50 päeva). Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskused; lihasjäikus levib mööda kaela- ja seljalihaseid järjest allapoole, kuni haarab kõik tahtele alluvad lihased. Krambihoo võib vallandada mistahes ärritaja. Kaasneb palavik, higistamine, vererõhu tõus, raskematel juhtudel tüsistustena luumurrud ja lihasrebendid, kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Raviks kasutatakse antibiootikume, teetanuse antitoksiini ning lihaseid lõõgastavaid ravimeid.

Teetanus ennetatakse vaktsineerimisega, mis annab immuunsuse minimaalselt viieks, kuid mitte enam kui seitsmeks aastaks; selle aja möödudes on haigestumise vältimiseks vajalik revaktsineerimine. Kui inimene pole vaktsineeritud, tuleb talle pärast traumat süstida 48 tunni jooksul teetanuse vastumürki. Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. Eestis esineb teetanust 1–2 juhtu aastas.