See artikkel räägib diabeedist; suhkurdiabeedi kohta vaata artiklit Suhkurtõbi; kasside haiguse kohta vaata artiklit Kasside diabeet

Diabeet ehk suhkrutõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus, mis vajab pidevat ravi. Diabeet on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest, mis on meie kehale väga vajalik toitainete omastamiseks.

Diabeedi puhul eristatakse peamiselt kaht eri tüüpi vormi: 1. tüüpi – insuliinsõltuvat, mis esineb reeglina lastel ja noorematel inimestel ning 2. tüüpi – insuliinsõltumatut diabeeti, mis on põhiliselt vanemaealiste haigus. Eestis on ligikaudu 7000 1.tüübi diabeeti põdevat inimest.

II tüübi diabeeti põeb Eestis teadaolevalt ligikaudu 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata. Inimese kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, mille tulemusena ei suuda organism ise veresuhkurtaset reguleerida. 2. tüüpi diabeedi puhul tuleb muuta oma senist elustiili toitumise ning füüsilise aktiivsuse osas. 2. tüübi diabeet reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Haiguse diagnoosimisel alustatakse üldjuhul veresuhkrut alandava suukaudse tablettraviga, kuid mõnikord kasutatakse ka insuliini süstimist. 2. tüüpi diabeet esineb sagedamini vanuses üle 40 eluaasta, ülekaalulistel ja päriliku eelsoodumusega inimestel. 2. tüüpi diabeet ei saa muututa 1. tüüpi diabeediks.

Teiste spetsiifiliste diabeedi tüüpide alla kuuluvad sellised diabeedi vormid nagu neonataalne diabeet, MODY, eksokriinse pankrease haigused (tsüstiline fibroos) ja ravimite poolt esile kutsutud diabeet.

Neonataalset diabeeti põhjustab mutatsioon ühes geenis. Neonataalne diabeet avaldub esimese 6 elukuu jooksul ja võib olla püsiv või mööduv. Neonataalset diabeeti võidakse tihti ekslikult pidada 1. tüüpi diabeediks, kuid 1. tüüpi diabeet avaldub harva esimese 6 elukuu jooksul.

Viide MTÜ Diabeedispetsialistid

MODY-t põhjustab mutatsioon ühes geenis, mis tingib häire insuliini tootlikkuses. Ühel inimesel põhjustab MODY-t mutatsioon ühes konkreetses geenis, kuid kokku on suudetud tuvastada kuus erinevat geeni, mille mutatsioon põhjustab MODY-t.

MODY kolm peamist iseloomujoont on:

  • Tekib enne 25 eluaastat;
  • Perekonnas esineb erinevates põlvkondades diabeeti
  • Alati ei ole vajalik insuliinravi, võib alluda dieetravile või ravile tablettravimitega

Praeguseks on suudetud tuvastada 6 geeni, mille mutatsioonid põhjustavad MODY-t. Enamlevinumad vormid on MODY 2 (mutatsioonid glükokinaasi geenis kromosoomis 7p) ja MODY 3 (mutatsioonid 12 kromosoomis).

Praeguseks tuvastatud kuus MODY alatüüpi on:

muuda
MODY sub tüüp Mõjutatud geen Iseloomustus
MODY 1 HNF4A Sarnane MODY 3-le, kuid vähemlevinud
MODY 2 GCK Veresuhkru tase on „seatud“ kõrgemale tasemele kui normaalne, seega hüperglükeemia ehk kõrged veresuhkrud esinevad juba sünnil. Sümptomid tavaliselt puuduvad ja tüsistusi esineb harva. Ravi pole enamasti vajalik, kui siis raseduse ajal.
MODY 3 TCF1 Insuliini tootlikkus on lapsepõlves normaalne kuid väheneb eaga. Võivad esineda mikro- ja makrovaskulaarsed tüsistused. Ravi selliste tablettravimitega nagu sulfonüüluuread võib olla alguses kõige efektiivsem, kuid lõpuks võib olla vajalik ravi alustamine insuliiniga (70% MODY juhtudest on MODY 3).
MODY 4 IPF1 Ravi selliste tablettravimitega nagu sulfonüüluuread on efektiivsem kui insuliinravi.
MODY 5 TCF2 Esineb sünnieelset tsüstide arengut neerudes ja muudes organites. Suurenenud risk diabeedi arenguks, mis vajab insuliinravi.
MODY 6 NEUROD 1 Väga haruldane – kirjeldatud ainult mõnes perekonnas. Võib vajada insuliinravi.

Vaata ka

muuda