Ava peamenüü

Taapirlased

(Ümber suunatud leheküljelt Taapir)

Taapirlased (Tapiridae) on kabjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond, kes on levinud Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Kagu-Aasia metsades ja vihmametsades.[1]

Taapirlased
India taapirid
India taapirid
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Kabjalised Perissodactyla
Sugukond Taapirlased Tapiridae

Sisukord

VälimusRedigeeri

Taapirlased on kõige primitiivsemad tänapäevased kabjalised. Nende eesjalgadel on neli ja tagajalgadel kolm varvast. Kõigil jalgadel on kõige tugevamini arenenud kolmas varvas, millele langeb keha põhiraskus. Varvastel on väheldased kabjad.[2]

Taapirlased on kogukad loomad, kes kaaluvad 225–300 kg, tüvepikkusega 180–200 cm ja õlakõrgusega 75–120 cm. Saba on lühike, 5–10 cm. Taapiritel on väike liikuv lont, mis on tekkinud nina ja ülamoka liitumisel. Silmad on väikesed, kõrvad lühikesed. Hambaid on 42–44. Ülemised välimised lõikehambad on pikenenud. Taapirlaste paks nahk on tavaliselt kaetud lühikeste karvadega.[2]

EluviisRedigeeri

Taapirid on rahulikud ja kartlikud loomad, kes elavad enamasti väikse karjana. Taapirlased asustavad soiseid metsi ja võsasid. Nad on oma töntsaka keha kohta väga liikuvad ja suudavad hästi hüpata. Sageli istuvad nad tagajalgadel, mis on kabjaliste puhul ebaharilik. Taapirid ujuvad hästi ja sukelduvad kas veetaimede otsimiseks või vaenlaste eest põgenemiseks.[2]

ToitumineRedigeeri

Toiduotsingule siirdub taapir öösel. Londi abil saab taapir toiduks oksi, lehti, samblikke, veetaimi ja puuvilju haarata, vees olles kasutab ta lonti hingamistoruna.

PaljunemineRedigeeri

Taapiri tiinus kestab 390–400 päeva. Korraga sünnib üks poeg, kes meenutab värvuselt metssea põrsast, olles samasuguste heledate triipude ja täppidega muidu tumeda karvastiku taustal.[2]

Taapirid saavad suguküpseks 3–5 aasta vanuselt, emased varem kui isased. Heades tingimustes võib emane taapir poegida üle aasta. Nad elavad 25–30 aastat nii vabas looduses kui ka loomaaias.[1]

OhudRedigeeri

Täiskasvanud taapiritel on vähe looduslikke vaenlasi. Taapireid söövad jaaguarid, tiigrid, krokodillid ja isegi anakondad. Taapireid kaitseb kiskjate eest väga paks nahk kaelal.

Kõige rohkem ohustavad taapireid inimesed, kes kütivad neid liha pärast ja hävitavad nende elupaiku. Mitmed Lõuna-Ameerika rahvad kasutavad taapiri kehaosi rahvameditsiinis, näiteks usuvad nad, et taapiri süda võib ravida langetõbe. Viimasel ajal on kõigi taapiriliikide arvukus vähenenud ja nad on kõik looduskaitse all.[3]

Kohates inimestRedigeeri

Taapirid on tavaliselt häbelikud ja peidulise eluviisiga. Vaenlaste eest kaitsevad nad end vette sukeldudes või põgenedes. Kuid enesekaitseks võivad nad inimestki rünnata, kasutades selleks oma võimsaid lõugu. 1998. aastal ründas emane taapir Oklahoma loomaaia töötajat, kes sisenes tema puuri, kus oli ka taapiri kahekuune varss, ja vigastas raskelt töötaja kätt.[4] 2006. aastal läks Corcovado rahvuspargis kaduma tollane Costa Rica keskkonnaminister Carlos Manuel Rodriguez Echandi, kes oli taapiri rünnaku tõttu vigastatud.

SüstemaatikaRedigeeri

 
Hiidtaapir

Selles sugukonnas on vaid üks tänapäevani säilinud perekond – taapir (Tapirus).[1] Perekonda kuuluvad järgmised liigid:

Mõõtmetelt ja massilt on neist kõige suurem aasia taapir.[2]

Tehistingimustes on tasandikutaapir ja hiidtaapir andnud omavahel sigimisvõimelisi järglasi.[5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 "Tapiridae". Animal Diversity Web. Vaadatud 26-12-2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Loomade elu", 7. kd., lk. 305
  3. "All About the Terrific Tapir". Tapir Specialist Group. Vaadatud 27-12-2017.
  4. Jay Hughes. "Woman's arm bitten off in zoo attack". 20-11-1998. Vaadatud 27-12-2017.
  5. Eugene M. McCarthy. "Tapir Hybrids". Vaadatud 27-12-2017.