Sotsiaalne õiglus
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2019) |
Sotsiaalse õigluse all mõistetakse olukorda, kus kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ning puuduvad majanduslik ebavõrdsus ja ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks ja neil on võimalik ühiskonnas oma potentsiaali realiseerida.[1]
Probleemid muuda
Sotsiaalse õiglusega seotud probleemid on jagatud kahte gruppi, mis tihti kattuvad: intersotsiaalsed kohtlemisprobleemid (seksism, rassism, homofoobia jne), ning ebavõrdne valitsemispoliitika (keskkonna- või maksupoliitika, mis asetab vaesemad kodanikud ebaõiglasse olukorda), seaduslik segregatsioon (näiteks rassism kohtusüsteemides), surmanuhtlus ning ebavõrdne ligipääs haridusele. Sotsiaalse õiglusega tegelevad institutsioonid pingutavad, et pakkuda ja laiendada hariduse saamise võimalusi ja juurdepääsu sellele, tervishoidu ja selle kättesaadavust, avalikke teenuseid ja tööõigusi. Organisatsioonid püüdlevad ka õiglase rikkusjaotuse poole, propageerides progressiivseid maksusüsteeme ja tururegulatsioone. Näide sotsiaalse õigluse institutsioonist Eestis on MTÜ Mondo, mis edendab Eestis maailmaharidust ja vastutustundlikku tarbimist, teeb eestkoste- ja teavitustööd ning koolitusi nii maailmahariduse, arengukoostöö kui ka humanitaarabi teemadel. Organisatsiooni töö eesmärgiks on tõsta Eesti elanike teadlikkust üleilmastumise väljakutsetest ning edendada sallivust, inimõiguste austamist ja solidaarsust vaesemate piirkondade elanike vastu.
Kriitika muuda
Paljud kirjanikud-autorid kritiseerivad mõtet, et üldse eksisteerib ühtne sotsiaalse õigluse standard. Moraalrelativistid eitavad standardi eksistentsi, kuid poliitrealistid usuvad, et ükskõik mis sotsiaalse õigluse ideaal on vaid õigustus maailma hetkeolukorrale. Ka muidu võtavad paljud inimesed omaks sotsiaalse õigluse põhimõtteid, näiteks et kõikidel indiviididel on ühtne väärtustase, kuid ei nõustu mõne järeldusega, mis põhiprintsiipidest tuleneb. Kirjanik H. G. Wells on öelnud, et kõik inimesed "väärivad võrdselt kaaskodanike austust". Teisest küljest aga eitavad osad õpetlased sotsiaalset õiglust absoluutselt, arvates, et sotsiaalne õiglus on mõttetu, dogmaatiline, enesele vasturääkiv ja ideoloogiline, uskudes, et sotsiaalse õigluse saavutamine tänapäeval on teostamatu ning et selleni jõuda, peaks hävitama vabaduse iseenese. Sotsiaalse õigluse täielik tagasilükkamine pärineb aga Friedrich Hayekilt.
Liikumised muuda
Sotsiaalne õiglus on ka kontsept, mida kasutatakse ülemaailmse õiglusliikumise kirjeldamiseks. Selles kontekstis on põhineb sotsiaalne õiglus inimõigustel ja võrdsusel ning seda saab defineerida maailmapildina, kus inimõigused manifesteerivad end iga ühiskonnaklassi liikmete igapäevaelus. Paljud liikumised pingutavad sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Need liikumised töötavad maailma saavutamise eest, kus igal ühiskonnaliikmel, hoolimata tema taustast või menetlusõigustest, on põhilised inimõigused ja võrdne ligipääs ühiskonna hüvedele.
Sotsiaalse õigluse indeks muuda
Sotsiaalse õigluse indeks on loodud selleks, et hinnata regulaarselt Euroopa Liidu liikmesriikide progressi ja probleeme sotsiaalse õigluse vallas. Sotsiaalne õiglus on oluline element igas liikmesriigis, seetõttu käsitletaksegi riike individuaalselt, mitte kogu Euroopa Liitu tervikuna.[2] Eesti sotsiaalse õigluse koondindeks on Euroopa Liidu riikide seas keskmisest parem (2016. aasta aruande kohaselt). Eesti sotsiaalse õigluse indeksi näitaja on 6,15, mis annab Euroopa Liidu 28 riigi hulgas 13 koha. EL-i keskmine näitaja on 5,75. EL-i kõrgeim sotsiaalse õigluse indeks on Rootsis – 7,51, Soomes – 7,17 ja Taanis – 7,16. Kõige madalam on indeks Kreekas – 3,66, Rumeenias – 3,91 ja Bulgaarias – 4,03. Eestist kõrgem sotsiaalse õigluse indeks on endistest sotsialismileeri riikidest Tšehhil (4. koht) ja Sloveenial (9. koht). Samas on Eesti 2016. aasta indeks siiski langenud. 2015. aastal oli see 6,29, 2014. aastal 6,24.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ http://www.investopedia.com/terms/s/social-justice.asp
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2017. Vaadatud 31. oktoobril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Eesti sotsiaalse õigluse indeks".