Vastutustundlik tarbimine

Vastutustundlik tarbimine (inglise Responsible Consumerism) on olukord, kus tarbija ei vali toodet ainult hinna alusel, vaid võtab arvesse ka toote päritolu, tootjate õiglast palka, tooraine legaalsust ja toote ökoloogilise jalajälje suurust. Vastutustundlik tarbimine lõimub vastutundliku müümise ja õiglase kaubandusega.

Vastutustundliku tarbimise päev on mais ja vastutustundliku tarbimise nädal oktoobris .

Vastutustundlik tarbimine viitab kliendi tahtlikule käitumisele, kui ta ostab tooteid ja teenuseid millel on minimaalne kahjutegur inimeste ärakasutamisele, loomadele või loodusele .

Vastutustundlik tarbimine on arusaam võrdsemast ja jätkusuutlikumast maailmast ning oma otsuste ja tegevuse tagajärgedest, olgu need üksiksiku, organisatsiooni või riigi tasandil, mis on jõukohane igaühele sõltumata sissetulekust.

Vastutustundlik tarbimine maailmas

Vastutustundlikku tarbimist kirjeldav skeem

Eesti Roheline Liikumine viis läbi maailmahariduse projekti "Vastutustundlik tarbimine ja õiglane kaubandus" millega üritati suurendada keskkooliõpilaste ja ka laia avalikkuse teadlikkust vastutundliku tarbimise ja õiglase tarbimise ning keskkonna- ja arenguprobleemide vahelise seose kohta.

Vastutustundlik tarbija

Vastutustundlik tarbija peaks valima tooteid ja kaupu, mis on toodetud keskkonda mittekahjustaval teel ning tootja on samuti saanud õiglased töötingimused ja vähemalt miinimumpalga.

Vastutustundlik tarbija üritab tooteid ja kaupu mitte raisku lasta, näiteks osta võimalikult täpne kogus toitu ning see ka ära tarbida, mitte kraani lahti keerata kui seda vaja ei ole, toast lahkudes tule kustutamine jne.

Vastutustundlik tarbija "hääletab" oma ostudega, millist kaupa ta eelistab, kas odavat, aga tihti keskkonnale ja ka tootjale kahjulikku, või natuke kallimat, aga jätkusuutlikumal ja tootjatega rohkem arvestaval viisil toodetud kaupa.

Vastutustundliku tarbimise liigid

Vastutustundlik tarbimine on sama palju "heade" firmade/ettevõtete ja toodete toetamine kui on toetuse tagasitõmbamine "halbadelt" firmadelt/ettevõtetelt ja toodetelt.

• Positiivne ostmine – see tähendab mingi vastutustundlikku tarbimist soodustava toote soosimist, nagu näiteks energiat säästvad lambipirnid.

• Negatiivne ostmine – see tähendab toodete mis keskkonnale / tootjale kahjulikud on, vältimist, nagu näiteks keskkonda saastavad autod.

• Firma-/ettevõttepõhine ostmine – see tähendab kas keskendumist ühe kindla firma/ettevõtte toodetele/teenustele, kuna nad pooldavad jätkusuutlikku ja/või vastutustundlikku tarbimist või mingi kindla firma/ettevõtte vältimist selle keskkonnaga mitte arvestava suhtumise tõttu.

• Täieliku ülevaatega lähenemine – see tähendab et uuritakse korralikult nii firmasid/ettevõtteid ja tooteid ning otsustatakse siis milline firma/ettevõte/toode on kõige eetilisem looduse seisukohalt ning valitakse siis see.

Märgised

Rahvusvahelised märgised annavad tarbijale teavet toote tootmiskoha, valmistamismeetodi ja tooraine kohta.

Vaata ka

• Õiglane kaubandus