Harilik maarjaohakas
See artikkel räägib liigist. Perekonna kohta vaata artiklit Maarjaohakas (perekond). Harilik maarjaohakas ehk maarjaohakas (Silybum marianum) on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
| Harilik maarjaohakas | |
|---|---|
 Hariliku maarjaohaka õisik | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Maarjaohakas Silybum |
| Liik |
Harilik maarjaohakas |
| Binaarne nimetus | |
|
Silybum marianum (L.) Gaertn., 1791 | |
| Sünonüümid | |
|
Carduus marianum, L. | |
Botaanilised tunnused muuda
Harilik maarjaohakas on kaheaastane (Eestis üheaastane) 0,7–1,5 m kõrgune rohttaim. Tumerohelised lehed on nahkjad ja läikivad, piki roode aga valgelaigulised, juurmisi leheservi katavad kollased ogad, ülemised lehed on süstjad.
Eestis õitseb harilik maarjaohakas juulis-augustis. Putkõie värvus varieerub purpurpunasest kuni punakasvioletseni.
Levila muuda
Hariliku maarjaohaka looduslikud kasvukohad asuvad Loode- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lõuna-Venemaal, Anatoolias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.[1]
Harilikku maarjaohakat kasvatatakse ka koduaedades ilu- ja ravimtaimena.
Saadused muuda
Droogina kasutatakse maarjaohaka vilju (Cardui mariae fructus), mida kogutakse augustist kuni septembrini (kuivatatakse) ja hariliku maarjaohaka ürti (Cardui mariae herba) mida kogutakse enne õitsemist või õitsemise ajal.[1]
Viljadest valmistatud fütopreparaadid põhinevad taimeosadest eraldatud silümariinil või droogi kuivekstraktil. Droogil on maksa (maksarakke) mürgistuste eest kaitsev ja maksarakkude taastumist kiirendav (silümariini (flavolignaaninde kompleks) toimel) ning maksarakkude membraane stabiliseeriv toime aga ka põletiku- ja vähivastane (eesnäärme kartsinoom) toime. Vilju on pikka aega kasutatud erinevate maksakahjustuste ja maksahaiguste profülaktikas ja ravis. Droog on näidustatud ka maksatsirroosi, rasvmaksa ning krooniliste sapipõie- ja maksahaiguste ravis.[2]
Viljade päevane annus võiks olla 12–15 g droogi (vastab 200–400 mg silümariinile).
Vana-Kreeka õpetlane Dioskorides olevat soovitanud maarjaohakat lastele kõõlusehädade ja maohammustuse korral.
Ohud muuda
Ürt võib lammastele ja veistele vahel isegi surmavalt mürgine olla.[1]
Maarjaohaka seemned ja ürt võivad vähendada suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ja tamoksifeeni efektiivsust.
Nimi muuda
Maarjaohaka liigiepiteet marianus viitab arvatavasti neitsi Maarjale. Legendi kohaselt nirises tema rinnapiim maarjaohaka lehtedele ja voolabki nüüd mööda valgelaigulisi roodusid.[1]
Viited muuda
Välislingid muuda
- Harilik maarjaohakas andmebaasis eElurikkus
- "Maarjaohakas on tõhusaim ravimtaim maksale ja tervele organismile!". Delfi. 15. aprill 2015
- "Milk thistle". University of Maryland Medical Center