Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Sigulda ordulinnus, lossi kohta Sigulda uus loss ja kirikumõisa kohta Sigulda kirikumõis.

Sigulda mõis. Sigulda ordulinnuse värav

Sigulda mõis (saksa keeles Schloß Segewold, läti keeles Siguldas muiža, ka Siguldas pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas Pils iela 16.

AjaluguRedigeeri

Sigulda mõis kujunes Sigulda ordulinnuse linnuseläänist. Eraldi mõis kujunes sellest aastal 1582. Algselt oli tegu riigimõisaga. 1621 rentis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Sigulda linnuse koos lossilääniga Liivimaa kindralkubernerile feldmarssal Jakob De la Gardiele, kes seal ka mõnda aega resideeris.

1622 püstitati linnuse territooriumile (I eeslinnusesse) puidust eluhoone ja saun, ilmselt siis kuberneri tarbeks. II eeslinnuses olnud vana mõisasüda renditi Hermann Wackerile, see hävib Põhjasõjas.

1625 kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Sigulda lossilääni, millesse kuulusid tollal ka Neu-Kempenhofi ja Paltemari mõisad, Rootsi riigihoidjale Gabriel Gustafsson Oxenstiernale. Reduktsiooniga võttis riik valdused jälle Lossilääni omandis oli varem ka Nandelstädtshof (enne Kunal – võimalik väike vasallilinnus), mille juurde kuulusid ka Sigulda aleviku põllumaad ja mis 1579 oli välja läänistatud George Lowle. Rootsi aja lõpul liideti see Sigulda mõisaga.

 
Sigulda mõis. Taustal Sigulda uus loss

1737 annetas Venemaa keisrinna Anna Sigulda kindralfeldmarssal krahv Peter von Lacyle, kellelt see läks 1761 õe abielu edasi kindral krahv George Brownele.

1783 sai naise Eleonora kaasavarana saadud Sigulda omanikuks krahv Michael Johann von der Borch (Borg). XVIII sajandi lõpus ehitati II eeslinnuse territooriumile puidust härrastemaja. 18781881 ehitas perekond Borch II eeslinnuse territooriumile uue kivist mõisalossi.

1905. (1898) kuni 1922. aasta agraarreformini kuulusid mõis ja linnusevaremed Liivimaa ja Kuramaa asekuberneri ja riiginõuniku vürst Nikolai Kropotkini perekonnale. Vürst lõi oma tegevusega Siguldasse kuurordi, mida hakati kutsuma "Liivimaa Šveitsiks".

 
Sigulda mõis. Atis Kronvaldsi monument

MõisaansambelRedigeeri

  Pikemalt artiklis Sigulda uus loss

Mõisakompleksi kuuluvad Sigulda uus loss ja mitmed teised Borchide ning Kropotkini poolt püstitatud kõrvalhooned. Nende seas on Valge loss ja Suveloss, ait, pesumaja, keldrid juurviljade ja puuviljade jaoks. Mõisakompleksi ümber on müür uhke väravakompleksiga. Vana ordulinnus oli kasutusel mõisale kuuluva romantilise varemepargina.

Peahoone lähedal asub Suveloss ehk Kollane maja, klassitsistlik hoone XVIII sajandi lõpust – XIX sajandi algusest. Puidust hoone ehitas Võnnust pärit liivlasest ehitusmeister Mārcis Sārums. Tegemist on XVIII sajandi lõpus ehitatud puidust härrastemajaga, mida uue lossi valmimisel ei lammutatud. Kropotkinid kasutasid hoonet perekonnale kuuluva kirikuna. Hiljem on hoone olnud kasutusel võõrastemajana.

Vana mõisa õllevabrik on tänapäeval kujunenud kunstigaleriiks.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri