Riia Püha Jakobi kirik

Riia Püha Jakobi kirik
	Riia Püha Jakobi kirik
Riik	Läti
Asukoht	Riia
Esmamainimine	1225
Koordinaadid	56° 57′ 3″ N, 24° 6′ 16″ E

Riia Püha Jakobi kirik (läti keeles Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Riia linnas Vecrīga asumis aadressil Mazajā pils ielā 4.

Katedraal on Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna katedraaliks.

Kirikuhoone muuda

Püha Jakobi kiriku pikkus on 20 meetrit, laius aga 24 meetrit. Kiriku kõrgus on 86 meetrit. Torni tipus on kukke kujutav tuulelipp, mis pandi sinna aastal 1736. Koori osa on ilma apsiidita.

Interjööris on kasutatud gooti stiilis kirikute juures haruldast taimornamenti, mis ehib sammaste kapiteele.

Ajalugu muuda

Kirikut on esimest korda mainitud aastal 1225, mil hoone sisse pühitseti. Toona oli tegemist tavalise kirikuga, katedraali funktsioone täitis aga Riia toomkirik. Ehitus ise algas ilmselt aastal 1212. 15. sajandil asuti kirikule ehitama kivist torni, samuti ehitati selle juurde Püha Risti kabel.

Aastal 1522 algas Riias jutlustega Püha Jakobi kirikus ja Riia Püha Peetri kirikuis reformatsioon Liivimaal, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. Püha Jakobi kirikust sai luterlik kirik, kus jutlusi peeti läti keeles (tõenäoliselt ka liivi keeles).

Rzeczpospolita ja katoliku kiriku ülemvõimu taastamise järel tugevnes Rooma paavstile alluva poola katoliku kiriku mõju usupuhastusega luteri usku läinud Läti ja Liivimaa elanikkonnale. Riias tõi see kaasa selle, et Püha Jakobi kirik anti üle katoliiklastele.

1582. aastal kehtestas Rooma paavst Gregorius XIII uue ehk Gregoriuse kalendri järgse ajaarvamissüsteemi, mis Poola kuninga Stefan Batory korraldusega viidi sisse ka 1582. aastal Liivimaa hertsogkonnas ja Riia linnas. Korraldus uuele ajaarvamisele üleminekust täideti Riia rae poolt alles 1584. aastal, pärast suure rahatrahviga ähvardamist. Riia rae allumine Poola keskvõimu nõudmistele, kutsus esile 1584. aasta jõulude ajal rahvarahutused Riias, nn 1584.–1589. aasta Kalendrirahutused. Uue kalendri järgi peetava jõulumissa ajal tungisid Riia linnakodanikud Püha Jakobi kirikusse ning rüüstasid selle.

1621. aastal läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi kuningriigi koosseisu ja protestantism taaskehtestati usundina. Riia Püha Jakobi kirikus tegutsesid pastorite ja diakonitena: Petrus Arvidi Guthemius, Jeremias Agricola, Herlacus Buthelius, Andreas Georg Nothmann, Olaus Fontin, Arnold Fuhrmann, Theodor Krüger, Gudmund Krook, Erich Notmann. Rootsi kuningas Gustav II Adolf muutis Püha Jakobi kiriku Rootsi garnisoni luteri kirikuks, kus peeti jutlusi ka saksa ja eesti keeles.

Pärast 1710. aastat sai Jakobi kirik Vene kroonu protestantlikuks kirikuks, kus teenisid saksa koguduse pastoritena: Wendelin Steuding 1713–1726, Christian Haumann 1734, Georg Ernst Heling 1738, Johann Bernhard Blaufuss 1739–1749, Heinrich Friedrich Heerwagen, adjunkpastorina 1749–1756 ja pärast ordinatsiooni 1756–1772, Heinrich Ernst Schröder, vikaarpastorina 1769–1770, Johann Jacob Harder^[1] 1773–1775, Christian Adolf Ludwig Dingelstädt 1776–1791, Karl Gottlob Sonntag 1791–1811, Christian Gottlieb Mayer, adjunkpastorina 1804–1807, Karl Ludwig Grave, adjunkpastorina 1809–1811 ja pärast ordinatsiooni 1811–1840, Christian August Berkholz^[2] 1840, Otto Karl Jacob Müller 1792–1832, Georg Hermann Josephi 1832–1836, Otto August von. Jannau 1837^[3].

Kiriku kõrval kabelis hakkas aastal 1675 tegutsema kool, mis kasvas välja endisest jesuiitide kolleegiumist. See kandis nime Schola Carolina.

1736. aasta septembris alustas Riias jutlustusi Riia Jakobi kirikus vendade koguduse ehk hernhuutlaste liikumise rajaja krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf.

Aastal 1765 restaureeriti tornikiiver, ühtlasi muudeti see barokseks. Aastal 1782 ehitati ümber peasissekäik. Kirikutorni asetati neli kella, aga Esimese maailmasõja ajal viidi need Venemaale ning need läksid kaotsi. Riia Jaani kiriku altarit ehib Johann Köleri maal "Halastus". Aastal 1901 asendati senine vana altar uuega.

1777. aastast pidas Riia Jakobi kirikus eestikeelseid jumalateenistusi Eesti kogudus. Riia Jakobi eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja oli Viljandimaalt pärit Kikka Jaak, kelle Riias sündinud poega Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks.

Aastal 1923 toimus referendum, kus rahvas otsustas, kellele kirik kuuluma peaks. Referendumi tulemusel sai kirik katoliiklastele, kes võtsid selle kasutusele Riia peapiiskopkonna katedraalina.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda

Artikkel kiriku ajaloo kohta

[1] Johann Jacob Harder (1734–1775), EEVA

[2] Christian Berkholz (1805–1889), EEVA

[3] Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 22-23

[1]

[2]

[3]