Vikipeedia

Raivo E. Tamm

Eesti näitleja

Raivo Elektriküte. Tamm (tegelik nimi Raivo Tamm; sündinud 15. juulil 1965[1] Tallinnas) on eesti näitleja ja poliitik, XIV Riigikogu liige.

Raivo E Tamm Riigikogu lahtiste uste päeval
Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. aprill 2022
Raivo E. Tamm pärast pärja asetamist Linda kuju juures
Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. juuni 2020
Raivo E. Tamm 19. märtsil Objektis nr 2011.

EluluguRedigeeri

 
Andres Noormets ja Raivo E. Tamm 1986. aastal
Foto: Jaan Künnap

Ta lõpetas 1983. aastal Tallinna 32. Keskkooli (sai ka III kategooria autojuhiloa), 1984. aastal Tallinna 19. Tehnikakooli, saades ka III kategooria autoremondilukksepa kutse, ja 1988. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.

Õpingute kõrvalt tehnikakoolis töötas ta 1983. aastal III kategooria autojuhina Eesti NSV Teenindusministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuses.[2] Pärast lavakunstikateedri lõpetamist 1988. aastal töötas ta kolm kuud L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris (lahkus töölt elamispinna mittevõimaldamise tõttu)[viide?], seejärel aastatel 1988–1993 Vanalinnastuudios ja 1994–1999 Tallinna Linnateatris. Aastatel 1993–1994 ja alates 1999. aastast on ta olnud vabakutseline näitleja ja mänginud paljudes Eesti teatrites enam kui sajas lavastuses.[viide?]

Ta on kaasa teinud filmides "Regina" (Tallinnfilm 1989), "Odna notsh" ("Üks öö"; Odessa Kinostuudio 1990), "Vana mees tahab koju" (Tallinnfilm 1991), "Balti armastuslood" (EXIT-film/Filminor 1992), "Kuradipisarad" ("Łza księcia ciemnoşti"; Tallinnfilm/OKO Warszawa 1993), "Tallinn pimeduses" (EXIT-film/Filmzolfo/Filminor 1993), "Kirjad idast" (EXIT-film/Beyond Films 1995), "Viimane öö" Parunid ja Vonid 2003, "Malev" (EXIT-film/Õ-fraktsioon 2005), "Stiilipidu" (EXIT-film 2005), "Kohtumine tundmatuga" (ETV 2005), "Libahundi needus" (ETV 2005), "Usaldus" (Allfilm/Creative Partnerships Durham Sunderland 2006), "Hundi agoonia" (RUUT 2006), "Zen läbi prügi" (RUUT 2007), "Sügisball" (Kuukulgur Film 2007), "Teisel pool" ("L'Autre Cote"; Average Monkey/La Voie Lactee 2008), "Püha Tõnu kiusamine" (Homeless Bob Production 2009), "Theodori lugu" (BFM 2011), "Ellawood" (BFM 2012), "Seenelkäik" (Allfilm 2012), "Väljakutse" (BFM 2013), "Süütu" (BFM 2013), "Kaardimaja" (BFM 2013), "Õnneliku lõpuga massaaž" (BFM 2013), "Pööriöö" (BFM 2014), "8 kg" (BFM 2015).

Telerollidest on tema tuntumad rollid eelkõige Allan Peterson Eesti Televisiooni telesarjas "Õnne 13" (alates 1993. aastast) ja baarmen Illar ETV seriaalis "ENSV" (2010–2019) ja "EnsV" (alates 2020). On osalenud ka seriaalides "Kassid" (Kanal 2, 2005–06), "Kerge elu" (TV3, 2013), "Tupiktänava mehed" (Kanal 2, 2013), "Kättemaksukontor" (TV3, 2013), "Viimane võmm" (Kanal 2, 2014), "Vabad mehed" (TV3, 2015).

Osalenud telelavastustes "Paradoks" (ETV 1989), "Kummaline Mrs.Savage" (ETV 1990), "Londiste õige nimega Vant" (ETV 1992), "Lapsti lasteteater – Vahva rätsep" (ETV 1994–95), "Linnapea" (1998), "Minu veetlev Kunder" (ETV 2003).

Osalenud saatesarjades "Mõnusalt ja muhedalt" (RTV, 1995), "Wigla show" (Kanal 2, 1996–97), "Professorite talkshow" (TV3, 1997–98), "Miljonär-X" (TV3, 1997–98), "Rolling Estonians" (Kanal 2, 2002), "Teeveejahutaja" (ETV, 2003–05), "Sõidame!" (Kanal 2, 2007), "Stop!" (TV3, 2009–12), "Mehed räägivad armastusest" (ETV, 2013) ja "Heeringas Veenuse õlal" (Kanal 2, 2013–14).

Samuti olnud telesaatejuht "TV-oksjon" (Kanal 2, 1998–99), "Jürgensonid" (ETV, 2001), Baskini anekdoodi akadeemia (TV3, 2006), "Palume lavale!" (TV3, 2014).

Helindanud multifilme nii televisioonis kui ka kinolevis.

Eesti Teatriliidu liige 1987. aastast, Eesti Näitlejate Liidu liige 1993. aastast. On kuulunud ka mõlema liidu juhatusse, 2006. aastal oli Näitlejate Liidu juhatuse esimees.

On kaitseliitlane aastast 2003, Tallinna maleva Nõmme malevkonnas 2003–2010, alates 2010 Jõgeva maleva sõja-aja-staabis tsiviil-militaarkoostöö ohvitser, leitnant ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige aastast 2004.

On omandanud erapiloodi litsentsi 2003. Koolipõlves tegeles mudellennundusega, on tulnud 1979 Eesti koolinoorte meistriks sisemudelite klassis.

Lisaks näitlemisele on Tamm välja andnud ka oma hobi – autondust – käsitleva raamatu: "Katselendur Tamm: 44 parimat proovisõitu" (2010), kuhu on koondatud tema aastast 2004 ilmunud autoartiklite paremik.

Tarmo Vahteri raamat "Karuks istus vangitornis..." (2015) algab episoodiga aastast 1978, kui Nõukogude okupatsiooni ajal Raivo koolipoisina sini-must-valgeid lendlehti levitas ja Eestile vabadust nõudis, miilitsate poolt kinni võeti ja hiljem ka KGB-sse viidi. Koolipoisina lõi kaasa Tiina Mägi juhitud liikumises "Kodulinn", koristades Tallinna vanalinna ja osaledes ajalehe Kodulinn" tegemisel.

Ta osales 2016. aasta sügishooajal meelelahutussaates "Su nägu kõlab tuttavalt", kus saavutas finaali otsesaates rahvahääletusega II koha.

Raivo Tamm kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosad) 1692 häält ega osutunud valituks.

TunnustusRedigeeri

  • 2001 Eesti Kultuurkapital – loominguline stipendium
  • 2001 Eesti Teatri Festival "Draama 2001" – "Raudroosi" preemia Jorma Ollila rolli eest lavastuses "Connecting People"
  • 2005 Maaväe Staabi ülema tänukiri eeskujuliku teenistuse eest õppusel "Kevadtorm 2005"
  • 2006 Teater "Vanemuine" draamatrupi kolleegipreemia parima kõrvalosa eest (Aureliano Buendia lavastuses "Sada aastat" ja Voldemar Panso lavastuses "Teatriparadiis")
  • 2008 Eesti Päevalehe filmiauhinnad "Hää film 2007" – aasta meeshääle auhinna nominatsioon Tanki rolli dublaaži eest animafilmis "Metsikud lained"
  • 2012 Maaväe ülema kolonel Indrek Sireli tänukiri eeskujuliku teenistuse eest õppusel "Kevadtorm 2012"
  • 2012 Kaitseliidu Peastaabi ülema kolonel Kajari Klettenbergi tänukiri eeskujuliku teenistuse eest
  • 2013 Riikliku kultuuripreemia kandidaat mängufilmi "Seenelkäik" produtsendi, režissööri ja operaatoriga, esitaja VAT Teater
  • 2013 Tiburoni Rahvusvaheline Filmifestival, California, USA, "Golden Reel Award" parima meesnäitleja preemia Aadu Kägu rolli eest mängufilmis "Seenelkäik"
  • 2014 Madeira Filmifestival, Portugal, "Laurissilva Ambassador Award" preemia Aadu Kägu rolli eest mängufilmis "Seenelkäik"
  • 2015 Eesti Näitlejate Liidu auraha
  • 2015 Eesti Kultuurkapital – aastane loominguline stipendium
  • 2015 Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärk
  • 2016 Valgetähe IV klassi teenetemärk[3]
  • 2016 Eesti Reservohvitseride Kogu III klassi teeneterist
  • 2016 Kaitseliidu III klassi teenetemedal
  • 2016 Publiku lemmik – enim järelvaadatud artist TV3 saatesarjas "Su nägu kõlab tuttavalt"
  • 2016 Eesti "Populaarseim persoon 2016" – lugejate lemmik meelelahutusportaalis Ohmygossip.ee
  • 2017 Eesti filmi- ja teleauhinnad – parim meesnäitleja televisioonis nominatsioon rollide eest ETV seriaalides "Õnne 13" ja "ENSV"
  • 2017 Oskar Lutsu huumoripreemia
  • 2017 Eesti Meelelahutusauhinnad – aasta meelelahutaja nominatsioon rolli eest seriaalis "Papad mammad", aasta teleseriaali näitleja rollide eest seriaalides "Õnne 13", "ENSV", "Papad mammad"
  • 2017 Aasta eeskuju – triatloniklubis TriSmile
  • 2017 Aasta spordi-iidol – Õhtulehe sporditoimetus
  • 2018 Kuldmuna – parima avaliku ürituse nominatsioon Ironman 70,3 Otepää Hea Eeskuju Persoon
  • 2018 Eesti filmi- ja teleauhinnad – parim meesnäitleja televisioonis nominatsioon rolli eest seriaalis "Papad mammad"
  • 2018 Eesti Meelelahutusauhinnad – aasta teleseriaali näitleja rollide eest seriaalides "Õnne 13", "ENSV", "Papad mammad"
  • 2018 Aasta eeskuju ja innustaja – Eesti Triatloni Liit
  • 2019 Eesti Meelelahutusauhinnad – aasta teleseriaali näitleja nominatsioon ja aasta sportliku meelelahutaja nominatsioon.
  • 2019 Aasta triatlonipisiku levitaja – Eesti Triatloni Liit
  • 2022 Brasiilia Liitvabariigi Rio Branco Grand Officer klassi orden (Ordem de Rio Branco)

IsiklikkuRedigeeri

Raivo E. Tamme isa Endel Tamm (1928–2020) oli saarlane, ema Esta Tamm (sündinud Käbin, 1931–2016) oli pärit Jõhvist. Nooruspõlve suved veetis Tamm vanematega Saaremaal sugulaste juures, mistõttu on ennastki pooleldi saarlaseks pidanud, kuigi ta on kasvanud Tallinnas.

Raivo E. Tammel on kolm last. Kooselust näitleja ja telediktori Külli Palmsaarega on tal tütar Johanna. Aastatel 1997–2003 oli ta abielus Katariina Lauguga. Neil on tütar Rebecca. 2007. aasta juunis abiellus ta näitleja Helena Merziniga. Neil on poeg Johannes Hermann.

Tamm osales aastatel 2017 ja 2018 Hea Eeskuju Persoonina triatlonivõistlusel Ironman 70,3 Otepää[4]ja 2018 triatloni Euroopa meistrivõistlustel Tartus ning Hea Eeskuju Persoonina täispikal triatlonil Ironman Tallinn 2018. 2019 osales samuti Ironman 70,3 Otepää ning 2020 ja 2021 Ironman 70,3 Tallinn võistlustel. Ironman Tallinn 2019 ja 2021 võistlustel osales mõlemal korral 180 km jalgrattaetapil meeskonnaga "Ooper-Tele-Teater" koos ooperilaulja Triin Ella (ujuja) ja Vanemuise draamajuhi Tiit Paluga (maratoni jooksja). Samuti osales ta tänu internetiloterii Kona Dreamin võidule Ironmani maailmameistrivõistlustel Hawaiil 2019.

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 30401
  2. ↑ Näitleja Raivo E. Tamme soovitus noortele: pange täiega! Postimees, 3. august 2016.
  3. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19366
  4. ↑ Tehtud! Täielik elumuutus! Raivo E. Tamm jõudis Ironmani triatloni finišisse: "Kell suri ära, aga mina mitte", Delfi, 5. august 2017

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raivo_E._Tamm&oldid=6351645"