Ava peamenüü

Eesti NSV Teenindusministeerium oli Eesti NSV teenindusettevõtete valdusministeerium aastatel 19691989.

Eesti NSV Teenindusministeerium
Asutatud 1969
Tegevuse lõpetanud 1989
Asukoht Narva maantee, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Emaorganisatsioon Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Teenindusministeerium moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 19.03.1969 määruse nr 127 alusel ja allus Eesti NSV Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Teenindusministeerium likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26.09.1989 seadluse alusel.

Põhimääruse alusel oli Eesti NSV Teenindusministeeriumi keskaparaat isemajandav ja peeti üleval alluvale ettevõttele eraldiste arvel, milliste summa määrati kindlaks kooskõlastatult ENSV Rahandusministeeriumiga.

Eesti NSV Teenindusministeeriumi ülesandeks oli elanikkonna elutarbelise teenindamise igakülgse arendamise kindlustamine, teenindusvõrgu väljaarendamine, uute teenindusliikide ja vormide juurutamine, teenindustööde kvaliteedi parandamine, tootmise mehhaniseerimine ja spetsialiseerimine, uue tehnika ja tehnoloogia juurutamine ning süstemaatilise kontrolli teostamine ministeeriumi süsteemi kuuluvate teenindusettevõtete tegevuse üle.

Eesti NSV Teenindusministeeriumi juhtkondRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV teenindusminister

Eesti NSV Teenindusministeeriumi organisatsioonRedigeeri

Eesti NSV Teenindusministeerium moodustati senise Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elukondliku Teenindamise Ministeeriumile allunud ettevõtetest:

  • Teenindusministeeriumile otse allunud ettevõtted:
  1. Remondi- ja Mehhaanikatehas Teras
  2. Raadio- ja Televisioonivõrgu Direktsioon
  3. Remondi- ja Ehitusvalitsus
  • Individuaalõmblusvabrik “Lembitu”
  • Teeninduskombinaat “Edu”
  • Teeninduskombinaat “Haapsalu”
  • Teeninduskombinaat “Harju”
  • Teeninduskombinaat “Hiiu”
  • Teeninduskombinaat “Junor”
  • Teeninduskombinaat “Jõgeva”
  • Teeninduskombinaat “Järva”
  • Teeninduskombinaat “Kalev”
  • Teeninduskombinaat “Kiir”
  • Teeninduskombinaat “Leola”
  • Teeninduskombinaat “Progress”
  • Teeninduskombinaat “Põlva”
  • Teeninduskombinaat “Rapla”
  • Teeninduskombinaat “Saare”
  • Teeninduskombinaat “Säde”
  • Teeninduskombinaat “Tamula”
  • Teeninduskombinaat “Tarve”
  • Teeninduskombinaat “Täht”
  • Teeninduskombinaat “Töö”
  • Teeninduskombinaat “Valga”
  • Teeninduskombinaat “Viru”
  • Teeninduskombinaat “Välk”
  • Teeninduskombinaat “Ühendus”
  • Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Teenindusvalitsus
  • 1969. aastal moodustati vabariikliku alluvusega isemajandav “Autoteenindus” ja vabariikliku alluvusega isemajandav Normatiiv-Uurimistööde ja tehnilise Informatsiooni Büroo ministeeriumile alluvate ettevõtete abistamiseks normatiivuurimistööde, töö teadusliku organiseerimise, tehnilise informatsiooni ja majandusliku tegevuse analüüsi alal, mis 1971. aastal nimetati Projekteerimis- ja Tehnoloogiabürooks.
  • 1972. aastal likvideeriti teeninduskombinaat “Töö” ja moodustati vabariikliku alluvusega isemajandav Tallinna Ehitusteeninduse Valitsus.
  • 1974. aastal teeninduskombinaat “Kalev” ja moodustati kohaliku alluvusega isemajandav Tartu Ehitusteeninduse Valitsus ja 1974, aastal moodustati kohaliku alluvusega isemajandav Tallinna Vabrik-Pesumaja.
  • 1975. aastal moodustati vabariikliku alluvusega isemajandav Kvaliteedi ja teeninduskultuuri inspektsioon ja likvideeriti teeninduskombinaat “Ühendus” ja moodustati vabariikliku alluvusega isemajandav Kodumasinate Remondi Tehas. 1975. aastal reorganiseeriti ka Raadio- ja Televisioonivõrgu Direktsioon ja moodustati vabariikliku alluvusega isemajandav Raadioaparaatide ja Televiisorite Remondi Koondis “Elektron”, mille koosseisu kuulusid Raadio- ja Televisioonivõrgu Direktsioon ja tootmisallüksustena Tallinna Raadio- televisiooniateljee ning filiaalid Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel.
  • 1977. aastal reorganiseeriti Tallinna Vabrik-Pesumaja ja Teeninduskombinaat “Kiir”, Keemilise Puhastuse ja Pesuteeninduse Tootmiskoondiseks “Kiir”.
  • 1978. aastal moodustati Tartu Individuaalõmblusvabrik.
  • 1979. aastal moodustati spetsialiseeritud ettevõtte “Autoteenindus” baasil Tootmiskoondis “Autoteenindus”, nimetati Projekteerimis- ja tehnoloogia büroo ümber Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituudiks ning moodustati ka Teeninduskombinaat “Ekspress”.

1981. aastal reorganiseeriti 16 teeninduskombinaati teenindustootmisvalitsusteks ja moodustati Sillamäe Teenindustootmisvalitsus:

  • Teeninduskombinaat “Täht” Tartu Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Säde” Pärnu Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Tarve” Kohtla-Järve Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Progress” Narva Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Haapsalu” Haapsalu Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Harju” Harju Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Hiiu” Hiiumaa Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Jõgeva” Jõgeva Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Saare” Kingissepa Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Järva” Paide Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Põlva” Põlva Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Viru” Rakvere Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Rapla” Rapla Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Valga” Valga Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Leola” Viljandi Teenindustootmisvalitsuseks
  • Teeninduskombinaat “Tamula” Võru Teenindustootmisvalitsuseks
  • 1983. aastal moodustati Individuaalõmblusvabriku ja Tartu Individuaalõmblusvabriku baasil Tootmiskoondis “Lembitu”, reorganiseeriti Kodumasinate Remondi Tehas ja moodustati Tootmiskoondis “Ühendus”. Keemilise Puhastuse ja Pesuteeninduse Tootmiskoondis “Kiir” reorganiseeriti Tootmiskoondiseks “Kiir”. Jõgeva Teenindustootmisvalitsus reorganiseeriti Tootmiskoondiseks “Jõgeva”.

VälislingidRedigeeri