Punapanda
Punapanda ehk panda (ka punane panda, väike panda. tulikass; Ailurus fulgens) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajaliik. Ta elab mägistes metsades Ida-Himaalaja ning Edela-Hiina piirkonnas. Punane panda on looduskaitse all, IUCN on klassifitseerinud ta eriti ohustatud liigiks. Arvatakse, et looduses elab teda alla 10 000 isendi. Punapandade kaitseks on seadused, kuid nende populatsioon kahaneb jätkuvalt elupaikade hävinemise ja killustumise, salaküttimise ning inbriidingu tõttu.[1]
| Punapanda | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Pandalased Ailuridae |
| Perekond |
Ailurus F. Cuvier, 1825 |
| Liik |
Punapanda |
| Binaarne nimetus | |
|
Ailurus fulgens F. Cuvier, 1825 | |
 Punapanda levila | |
Punapanda on väike, veidi suurem kui kodukass. Tal on kirev roostepunane karvkate, sihvakad jalad, pikk kohev saba ning lühemate esikäppade tõttu taaruv kõnnak. Toitumisviisilt on punapanda omnivoor, ta võib süüa mune, linde, putukaid ja pisiimetajaid, kuid peamiselt toitub ta siiski bambusest. Ta on öise ja üksildase eluviisiga, päeviti on ta paikne.
Punapanda on oma perekonna ja sugukonna ainus elav liik. Varem peeti teda pesukarulaste sugukonda kuuluvaks, kuid fülogeneesi uurimisel selgus, et punane panda moodustab omaette sugukonna pandalased, mille ainus liik ta on.[2] Tunnustatud on kaks alamliiki.[3] Uuematel andmetel on aga alust arvata, et need kaks alamliiki on niivõrd erinevad, et neid tuleks pidada eri liikideks.[4]
Punapanda ei ole hiidpandaga lähedases suguluses.
Välimus
muuda
Punase panda kehapikkus on 50–64 cm, saba lisab pikkusele 28–59 cm. Isased kaaluvad 3,7–6,2 kg, emased 3–6 kg.[5] Tema karvastik on pikk ja pehme, seljal roostepunane, kõhupoolel mustjas, robustse kujuga heledal näol on tumedad nn pisaratriibud. Nägu kattev valge nn mask sarnaneb pesukaru maskiga, kuid igal isendil võib see olla erinev. Tal on keskmise suurusega püstised kõrvad, must nina ja mustad silmad. Tema pikk kohev saba, mida kaunistavad vahelduvad kollased ja punased ookrivärvi põikitriibud, täidab tasakaalu tagamise ja varjevärvuse funktsiooni. Jalad on musta värvi ja lühikesed, käpataldu katab tihe karv, mis kaitseb pandat külma eest lumistel ja jäistel pindadel liikudes.[6]
Punane panda on kohastunud bambusest toituma; tal on selleks tugevad, sissepoole kaardus, teravad poolsissetõmmatavad küünised[5], mis kergendavad peente okste, lehtede ja puuviljade haaramist. Nii punasel pandal kui hiidpandal on nn valepöial, mis on tegelikult randmeluu pikendus. Ronides puu otsast pea ees alla, pöörab punane panda oma pahkluud, et kontrollida oma laskumist – ta on üks vähestest ronivatest liikidest, kes seda suudab.[7]
Levila ja elupaik
muuda
Punane panda on Himaalaja parasvöötme metsade endeemne liik; ta levila ulatub eelmägedest Nepalis kuni Hiinani.[8]
Punane panda elab mägistel (kõrgusel 2200–4800 m) aladel, kus temperatuur muutub aastaringselt vähe, jäädes 10 ja 25 °C vahele. Ta eelistab mägiseid leht- ja okaspuu segametsasid, eriti selliseid, kus kasvab vanu puid ja alusmetsas on rohkelt bambust.[5][8]
Punase panda levila on katkendlik.[5] Säilinud on kaks alamliiki:
- Lääne punane panda A. f. fulgens elab läänepool: Nepalis, Assamis, Sikkimis, Bhutanis;
- Styani punane panda A. f. styani elab levila ida- ja kaguosas: Lõuna-Hiinas ja Põhja-Birmas.[9]
Eluviis
muudaKäitumine
muudaPunane panda on territoriaalse üksildase eluviisiga, välja arvatud paaritumisajal. Ta on vaikne loom, kes suhtleb sädistades, siutsudes, vilistades. Ta tegutseb öösel ja hämaruses ning päeval magab puuokstel või puuõõnsustes. Kui on palav, siis panda sirutab end oksal magades välja ja jätab jalad kõlkuma; külma ilmaga aga tõmbab ta oma saba enda ümber, hoides nii end soojas.[5] Tema jaoks on ümbruse optimaalne temperatuur 17–20 °C, üle 25 °C ta taluda ei suuda.
Peale ärkamist hakkavad punased pandad oma kasukat puhastama. Nagu kasski, lakuvad punased pandad oma esikäppasid ja siis hõõruvad oma karva käppadega. Lisaks hõõruvad nad end puude ja kivide vastu. Pesemisega valmis, võtavad nad oma territooriumil ringkäigu ette, märkides piire uriini ja pärakunäärme muskuslõhnalise nõrega. Toitu otsivad punased pandad nii maapinnalt kui ka puude otsast. Nad võivad kasutada oma esikäppasid, et toitu suhu panna.[5]
Punase panda vaenlasteks on lumeleopardid, kärplased ja inimesed. Kui nad tunnetavad ohtu, üritavad nad põgeneda, ronides kivide või puude otsa. Kui põgeneda enam ei saa, tõusevad nad tagajalgadele, et paista suuremad, ja kaitsevad endid oma teravate küünistega.
Toitumine
muudaPunased pandad on suurepärased ronijad ja toituvad peamiselt puude otsas. Bambus moodustab nende toidulauast vähemalt kaks kolmandikku, lisaks söövad nad pisiimetajaid, linde, mune, õisi ja marju.[5]
Punane panda, nagu ka hiidpanda, ei suuda tselluloosi seedida ja seega peab ta ellujäämiseks suurtes kogustes bambust sööma. Kuna nad saavad toidust vähe energiat, siis nad veedavad enamiku oma elust süües ja magades.[10]
Paljunemine
muuda
Punased pandad saavad suguküpseks 18-kuuselt ja täiskasvanuks kahe-kolmeaastaselt. Täiskasvanud isendid kohtuvad looduses vaid paaritumiseks, mis toimub jaanuari keskpaigast märtsi alguseni[11]. Emapanda tiinus kestab 112–158 päeva. Paar päeva enne poegimist ehitab emane puuõõnde või kaljulõhesse haost, rohust ja lehtedest pesa. Suvel sünnib üks kuni neli poega, kes kaaluvad 110–130 grammi, on kurdid ja pimedad.[5]
Algul veedab ema enamiku ajast poegade juures, kuid peale esimest nädalat viibib ema üha vähem aega pesa juures, naastes vaid iga paari tunni tagant, et poegi toita ja puhastada. Ema koos poegadega vahetab tihti pesasid. Poegade silmad avanevad umbes 18-päevaselt. 90 päeva vanusena on noortel täiskasvanu karvastik ning nad hakkavad ümbritsevat uurima. Selles vanuses hakkavad nad sööma ka tahket toitu, võõrutudes piimast umbes kuue–kaheksakuuselt. Pojad jäävad koos emaga, kuni järgmisel suvel sünnib uus pesakond. Isased hoolitsevad järglaste eest väga harva.[5]
Punase panda keskmine eluiga on 8–10 aastat, erandina kuni 15 aastat.[5]
Ohud
muudaPeamiseks ohuallikaks on elupaikade hävimine ja killustumine metsade raiumise ja karjatamise tõttu. Põhjused on varieeruvad ja tihti arusaamatud.[8] Näiteks on Indias suurimaks probleemiks elupaikade hävinemine, millele järgneb salaküttimine, kuid Hiinas on peamiseks põhjuseks küttimine.[1] Viimase 50 aasta jooksul on Hiinas punaste pandade populatsioon vähenenud 40% ja Himaalaja lääneosas veelgi rohkem.[12]
Metsade raiumine takistab punaste pandade levikut ning põhjustab elupaiga killustumist. Otsest konkurentsi kariloomadega toidu pärast ei ole, kuid karjamaade intensiivne tallamine vähendab bambuse kasvukiirust.[13] Väikestes eraldatud gruppides elavaid loomi ohustab inbriiding, geneetilise mitmekesisuse vähenemine ja isegi väljasuremine. Lisaks hävitatakse lageraie käigus pesapuid ning mõnede bambuseliikide soodsaid kasvukohti.[8]
Edela-Hiinas kütitakse punaseid pandasid karusnaha pärast, eriti kõrges hinnas on kohevad sabad, millest tehakse mütse. Sealses piirkonnas kasutatakse karusnahka tihti tseremooniates: see on osa peiu riietusest pulmades ning arvatakse, et punase panda müts toob vastabiellunutele õnne.[12]
Minevikus püüti punaseid pandasid loomaaedadesse müümiseks.[8] Tänu CITESi tegevusele on punaste pandade jaht ja müük vähenenud, kuid salaküttimine jätkub ning neid pandasid müüakse tihti erakogujatele pööraste hindadega. Mõnes Nepali ja India osas peetakse neid lemmikloomadena.[14]
Kaitse
muudaPunane panda kuulub CITES-i I kategooria nimekirja.[15] Alates 2008. aastast on ta kantud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse nimestikku klassifikatsiooniga eriti ohustatud, sest arvatakse, et looduses elab alla 10 000 isendi. Täpset arvu on keeruline öelda, sest teda on teiste liikidega segamini aetud ning salatseva loomuse ja öise eluviisi tõttu on punase panda uurimine keeruline.[1]
Punane panda on kõigis riikides, kus ta elab, kaitse all, ja tema küttimine on seadusevastane. Hiinas, Indias, Nepalis, Bhutanis ja Birmas on kaitse alla võetud mitmeid punase panda elupaiku.[1]
Vangistuses
muudaPunased pandad kohanevad vangistuses elamisega hästi, nad on tavalised loomaaiaasukad üle maailma.[16] 2006. aasta seisuga elas loomaaedades ja parkides üle 800 isendi.
Kultuur ja meedia
muudaPunane panda on India osariigi Sikkimi sümbol alates 1990. aastatest.[17] Ta on olnud ka Darjeelingi teefestivali maskott.[8]
Edela-Hiinas peetakse punase panda sabast tehtud mütsi vastabiellunute seas hea õnne talismaniks.[12]
Meister Shifu tegelaskuju kujutab punast pandat animafilmides "Kung Fu Panda" (2008) ja "Kung Fu Panda 2" (2011).[18]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Glatston, A., Wei, F., Than Zaw & Sherpa, A. (2015). "Ailurus fulgens". IUCN 2015. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2015.1. Vaadatud 10.9.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Flynn, J. J.; Nedbal, M. A.; Dragoo, J. W.; Honeycutt, R. L. (2000). "Whence the Red Panda?" (PDF). Molecular Phylogenetics and Evolution 17 (2): 190–199.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Wozencraft, W. C. (2005). "Order Carnivora". Wilson, D. E.; Reeder, D. M. Mammal Species of the World. Johns Hopkins University Press. Lk 532–628. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.10.2012. Vaadatud 28.09.2013.
- ↑ "Punaseid pandasid on kahte liiki" ERR Novaator, 9. märts 2020
- ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 Roberts, M. S.; Gittleman, J. L. (1984). "Ailurus fulgens" (PDF). Mammalian Species (222): 1–8. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. mai 2013. Vaadatud 15. oktoobril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Pocock, R.I. (1941). "Fauna of British India, including Ceylon and Burma. Mammalia. – Volume 2". Taylor and Francis, Ltd. Lk 250–264.
- ↑ Fisher, R. E.; Adrian, B.; Clay, E.; Hicks, M. (2008). "The phylogeny of the red panda (Ailurus fulgens): evidence from the hindlimb". Journal of Anatomy 213 (5): 607–28.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 IUCN/SSC Mustelid, Viverrid, and Procyonid Specialist Group (1994). A. R. Glatston, ed. "The Red Panda, Olingos, Coatis, Raccoons, and Their Relatives" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2011.
{{netiviide}}: parameetris|autor=on üldnimi (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Glover, A. M. (1938). "The Mammals of China and Mongolia". The American Museum of Natural History. Lk 314–317.
- ↑ Wei, F.; Feng, Z.; Wang, Z.; Zhou, A.; Hu, J. (1999). "Use of the nutrients in bamboo by the red panda (Ailurus fulgens)" (PDF). Journal of Zoology 248: 535–541. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21.07.2011. Vaadatud 29.09.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ R. M., Nowak (1999). Walker’s Mammals of the World 2 (sixth ed.), (lk 695–696). Baltimore: Johns Hopkins University Press
- ↑ 12,0 12,1 12,2 Wei, F.; Feng, Z.; Wang, Z.; Hu, J. (1999). "Current distribution, status and conservation of wild red pandas Ailurus fulgens in China". Biological Conservation 89 (89): 285–291.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Yonzon, P. B., Hunter Jr., M. L. (1991). "Conservation of the red panda Ailurus fulgens". Biological Conservation 57: 1–11.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ World Wildlife Fund. "I'm a good luck charm. That's my bad luck". Vaadatud 28.09.2013.
- ↑ "CITESi konventsiooni lisad I, II, III". 12.06.2013. Vaadatud 29.09.2013.
- ↑ "Punasest pandast". Vaadatud 29.09.2013.[alaline kõdulink]
- ↑ "Sikkimi valitsuse ametlik koduleht". Government of Sikkim. Vaadatud 28.09.2013.
- ↑ ""Dustin Hoffman räägib filmist "Kung fu panda""". Originaali arhiivikoopia seisuga 15.10.2013. Vaadatud 29.09.2013.