Panemunė (Kaunas)

Panemunė (poola keeles Poniemoń, vene keeles vanasti Понѣмонь või Понемоньon[1]) on Kaunase linnaosa, mis asub linna lõunaosas Panemunė valla territooriumil. Panemunė asub Nemunase kaldal, see piirneb idas Vaišvydava ja Vičiūnai linnaosaga ning edelas Rokaiga.[viide?]

Panemunė

leedu Panemunė

Pindala 2,8 km²
Elanikke 9900

Koordinaadid 54° 52′ N, 23° 58′ E
Panemunė (Kaunas) (Leedu)
Panemunė (Kaunas)

Linnaosas paikneb Panemunė männik. Seal asub aastal 1865 valminud katoliku kirik, aga ka traditsiooniliste katoliiklaste kabel, kus jumalateenistusi peetakse ladina keeles. Linnaosas asub mitu vanadekodu.[viide?]

Ajalugu muuda

Panemunėt on kirjalikes allikates esimest korda mainitud XVI sajandil. Aastal 1559 on esimest korda mainitud sealset mõisa. Ajaloolaste arvates rajati selle juurde XVII sajandil ka alev. Samal sajandil rajati sinna juutide kalmistu ja mõisa omanikuks said Sirutised.[viide?]

Linnaõigused sai sealne alev aastal 1763. Samal aastal ehitati sinna ka esimene kirik. Aastal 1800 läks asula Frentzellide alluvusse.[2] Praegune kirikuhoone valmis aastal 1859. Aastal 1864 alustas tegevust linna esimene tööstusettevõte – õllevabrik. Aastal 1870 jäi Panemunė aga linnaõigustest ilma. Aastal 1877 pandi seal tööle esimene kool.[viide?]

Tsaariaja lõpupoole kujunes sinna Kaunase kindluse sõjaväelinnak. Aastal 1913 avati seal Leedu alade esimene lennuväli. Tänapäeval on sellest säilinud vaid paar angaari ja staabihoone. Aastal 1900 Panemunės ka õigeusu kirik. Aastal 1917 avati sealne kalmistu, kuhu on maetud näiteks ka Aleksandras Stulginskis.[viide?]

Esimese maailmasõja järel sai alevist Aukštoji Panemunė valla halduskeskus. Aastal 1919 avati alevit Kaunasega ühendav kitsarööpmeline raudtee, mis suleti aastal 1935. Aastal 1922 hakkas seal tegutsema sõjaväekool. Aastal 1924 avati alevi ja Kaunase vaheline bussiliin. Aastal 1928 avati Panemunėst Šančiaisse viiv raudbetoonist sild.[viide?]

Aastal 1931 liideti alev ametlikult Kaunasega. Aastal 1933 sai Panemunėst kuurortpiirkond, seejärel hakati sinna rajama valdavalt puidust villasid. Selle aja eklektilise arhitektuuri näiteid on säilinud paraku vaid Gailutės gatvė piirkonnas. Panemunės käis puhkamas üle 1200 inimese aastas, ühe ruutmeetri rendihind oli seal koguni kõrgem kui Palangas.[viide?]

Aastal 1952 avati sealne raamatukogu.[viide?]

Panemunė männik muuda

Männik asub Nemunase käärus, Panemunė ja Vičiūnai linnaosa vahelisel alal. Männik kujunes Esimese maailmasõja ajal populaarseks puhkepaigaks, kuna erinevalt enamikust ümbruskonna kohtadest puudus seal meeste ja naiste koos ujumas käimise keeld. Pärast sõda hakati männiku alla rajama ka suvilaid. Piirkonda rajatud tänavad said nimed lindude ja metsloomade järgi. Männiku põhjapoolsem osa kujunes aga kaitstavaks alaks.[viide?]

Aastal 1930 rajas doktor Kazys Grinius sinna tuberkuloosidispanseri. Aastal 1935 ehitas Kaunase linn sinna ka kuursaali, mis aga nõukogude ajal hooletusse jäi ja maha põles. Männikus asus ka esimene Leedu skautide laager.[viide?]

Männikus asub looduskaitsealune objekt "Männi ja tamme sõprus" ehk kokkukasvanud mänd ja tamm. Tänapäeval on mänd kuivanud.[viide?]

Viited muuda

  1. Понѣмонь. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 24А (48) : Полярные сияния — Прая. С.-Петербургъ, 1898., 542 lk.
  2. http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VIII/769